Andmine ja saamine on osa Universumi energia loomulikust ringkäigust. Universumis pole midagi muutumatut, kõik on pidevas liikumises, kõik on pidevas vastastikuses mõjutamises, hoomame me seda igapäevaelus või mitte. Et inimese keha ja meel ning Universum on pidevas ja dünaamilises vastastikuses suhtes, siis on energia peatamine nagu verevoolu peatamine. Kui verevool peatub, hakkab veri tarduma, kalgenduma ja kämpuma. Seepärast tulebki hoida kõiki energia ringkäigu osi alatises töökorras, et liikumine ei katkeks. Seepärast peadki andma ja võtma vastu, sest see on osa Universumi energia ringkäigust.
Raha. Käsitleme siin raha kui eluenergia sümbolit, mida vahetame ning kasutame Universumi teenimiseks. See, et eluenergia peab olema pidevas ringluses on kerge mõista. Aga et äsja ütlesime, et raha sümboliseerib eluenergiat, siis järelikult ka raha peab olema pidevas ringlemises. Kui inimene peatab raha ringlemise, sest tal on soov hoida raha enda juures ja seda koguda, siis sellega ta peatab ka raha edaspidise tuleku oma ellu. Et hoida energiat meie juurde tulemas, peame hoidma teda ringluses. Nii ka raha peab olema lakkamatus ringluses, muidu hakkab ta „tarduma“ ja lämmatab omaenda elujõu. Seega raha saades tuleb seda ka välja anda, tagada ringlus.
Suhe. Iga suhe on andmise ja võtmise suhe. Andmise ja võtmise kaudu on meil võimalus rikastada elu iseenda ja teiste jaoks. Andmine puhtast südamest ehk jagamine ja kinkimine, mis on ajendatud andmisrõõmust, aitab meil meenutada endale ja teistele, et meis on tohutu vägi muuta elu siin planeedil igal hetkel elamisväärsemaks. Mida rohkem annad, seda rohkem saad, sest sa hoiad nii Universumi külluse ringlemas oma elus. Kõik väärtuslik mitmekordistub, kui seda antakse. Loeb see, kuidas antakse. Andmine puhtast südamest on imeline kingitus nii andjale kui saajale, sest nii ei pea saaja mõtlema, mida temalt vastu tahetakse ja energia saab takistuseta ringelda. Andmine ja saamine lasevad meil tunda endid osalisena elu imelisest ringkäigust, kus Päike kingib oma soojust ja valgust taimedele, taimed jagavad oma ande inimste ja loomadega ja need panevad selle uuesti ringlusse nii, et osa saab ka meie planeet ja kogu Universum.
Õppigem siis rõõmu tundma siirast andmisest ning õppigem antut vastu võtma tänutunde ja rõõmuga. Andmis- ja saamisrõõm sulagu ühte.
Andmine tegelikkuses on väga lihtsa mustriga: anna teistele seda, mida isegi soovid. Tahad rõõmu, anna teistele rõõmu; tahad armastust, õpi andma armastust; tahad tähelepanu, kingi teistele tähelepanu; tahad materiaalset küllust, aita teistel saavutada materiaalne küllus. Kõige kergem viis saada seda, mida tahad on see, kui aitad teistel saada, mida nemad tahavad. Juba ainuüksi andmismõttel on jõud.
Andmine võib toimuda ka näiteks nii, et kehtestad endale reegli, et iga kord, kui puutud kellegagi kokku, annad talle midagi. See ei pea olema materiaalne asi, võib olla lill, kompliment, naeratus, palve. Andmise mittemateriaalsed vormid on väga võimsad energia kandjad. Kohtudes kellegagi võid vaikselt teda õnnistada soovides talle õnne ja rõõmu.
Saamine. Võta tänulikult vastu kõik annid, mida elu sulle pakub. Looduse annid: päikesevalgus, linnulaul, lume puhas valge värv jne. Teistelt inimestelt tulevad annid: kingitus, raha, hea sõna, tähelepanuavaldus, palve jne.
Huvitaval kombel ei ole vastu võtmine aga sugugi lihtne asi inimestele. Sageli kohtab reaktsiooni, et oh ei, mul pole seda vaja, ma saan ise ka hakkama. Eks mingi aeg saadki, aga sellise keeldumisaga katkestad sa energia ringluse ja mõne aja pärast ei üritagi keegi sulle enam midagi anda. Väga palju olen seda kohanud vanade inimeste juures, oma emagi teatas varem ikka, et ära too mulle midagi, saan ju veel ise poodi. Jah, veel saab, aga varsti? Mis siis varsti saab, sest iga selline ära ütlemine võttis minult tükikese aitamise soovist vähemaks. Ja kuidagi õnnetuks tegi, kui mu puhtast südamest tulev andmisrõõm nulliti. Pean aga siinkohal ära märkima seda, et ema on viimasel ajal õige pisut muutunud. Käib küll ise veel poes, aga minu külakosti peale pole protesti valangut ka enam tulnud. Loodan arvata, et ehk tuleb see sellest, et olen viimastel kuudel teinud talle HE laadimise seansse! Igal juhul tema maailmakäsitlus on õige tiba muutunud loomulikumaks.
Minu jaoks on väga tähtis andmise-saamise vorm armastuse energia saatmine inimestele. Kui saadad kellelegi armastuse energiat, võid kindel olla, et saad vastu meeldiva kogemuse selle inimesega seonduvalt. Enda elu paremaks sujumiseks tee väike eneseületus ja saada armastuse energiat ka neile inimestele, kelle peale oled „kihvatanud“ või kes sinu arvates on päris korraliku jamaga hakkama saanud. See on tegelikult väga väike asi, aga mõnikord ei tule selle pealegi, et just sellise nurga alt võiks läheneda „kurikaelale“. Tagasi saamine, mis sellisele andmisele järgneb, on alati olnud nagu ime. Näiteid on siiakohta palju tuua: saada armastuse energiat äsja sinust „üle sõita“ üritanud kolleegile; sind igal kohtumisel totaalse virisemise ja negatiivse infovooga (, mida ta hangib meediast) üle valav naabrimemm; sind ja sinu muret ignoreeriv ametnik, kelle kaasabil püüad näiteks prügiveokorraldust mõistlikumaks organiseerida. Kui ületad endas selle pisikese tõrke ja saadad enda poolt armastuse energia teele sellele inimesele, siis tulemused üllatavad sind kindlasti: kolleeg arvestab sinuga järgmise projekti arutelul 100%; viriseva vanatädiga õnnestub sul järgmisel kohtumisel negatiivseid teemasid vaevata vältida ning kui saadad talle veel edaspidigi energiat, ei tule tal virisemine sinuga kohtumisel enam meeldegi; ning ametnik tutvustab sulle hoopis uut seadusenüanssi, mida sa ei teadnud ning millest sul on oma asja ajamisel palju kasu.
Mida kauem oled Harmoonia Energia teel käinud, seda lihtsamalt sul armastuse energia saatmine välja kukub. Sa ju ei mõtle siis enam, et see või teine inimene ei vääri seda. Sa ju tead, et sa ei anna hinnanguid kellegi kohta, kas ja mida keegi väärib. Sa lihtsalt annad maailmale omalt poolt juurde armastuse energiat ning saad vastu oma elu sujuvama kulgemise.
Asja andmine on väike andmine. Armastuse andmine on suur andmine. Andeks andmine on kõige väärtuslikum andmine.
Ma olen haige: kerge palavik, nina tilgub nagu mahlakask, köha kraabib seestpoolt. Võiks ju öelda, et kevadine muutlik ilm, tuul tõmbas läbi. Ei tea, ise ma ei mõtle ammu enam niimoodi. Tuleb meelde tuletada, mis minu sees on viimastel aegadel toimunud, kas olen kellegagi ebaõiglaselt käitunud, ilmselt kellegi suhtes olen jälle mingi hinnangu andnud. Suund on teada, aga konkreetseks tegutsemiseks veel ei lähe, ilmselt pole haigus veel piisavalt häiriv. Aga siis tuleb tõsine sisemust raputav köhahoog. Piinlik hakkab enda ees: ma ju tean, mida teha ja ikka veel ei tee. Hakkan enda mõtete ja suhtumiste revideerimisega peale. Kohtusin eile oma kunagise partneriga ja viskasin talle nina peale, et ta ei tööta endaga piisavalt. Mis õigusega? Palun andeks. Annan endale andeks, et nii tegin ja palun oma kehalt andeks, et talle sellise käitumisega halba tegin. Teen mitu korda. Tuleb mõte, et vaatan veel enda sees ringi, mis ma veel olen korda saatnud. Meenubki: jälle hinnangu andmine kolleegi suhtes, mitte, et välja oleksin öelnud, aga mõtlesin küll. Ja veel teisegi suhtes. Palun andeks. Nii korduvalt. Läheb lahedamaks. Laen endale Harmoonia Energiat. Suigatan. Ärgates ninaga korras, köhahood harvad, imelik, et väike palavik püsib. Kaevan veel enda sees, küll ma jagu saan. Ja ma olen isegi õnnelik, et mu keha andis mulle signaali, et taaka on piisavalt kogutud, nüüd tee korrektuurid. Ja ma olen tänulik, et oskan märgata neid signaale ning ei torma esimese asjana ravimikapi poole, vaid hakkan tegelema oma mõtete ja suhtumiste muutmisega.
Andeks andmine inimesele, kes on sinu suhtes halvasti käitunud. Lihtne reegel: anna talle andeks oma sisimas. See võib vahel olla paras eneseületus. Selliseid olukordi on meil kõigil ilmselt hästi palju ette tulnud. Lihtsam on vist isegi siis, kui tegemist on sulle kaugema inimesega, näiteks ülemus töö juurest või lihtsalt mõni tuttav. Annad andeks ja kergus hinges taastatud. Edasised suhted temaga ka normaalsed. Aga kui sama asi on toimunud su lähedase inimesega, elukaaslasega näiteks, siis tundub keeruline olema, sest mängu tulevad ju me enda ootused selle inimese suhte. Oleme eeldanud, et tema mõistab meid ju täielikult. Aga eelduste seadmine teise inimese suhtes – seda ei tohiks olla, iga inimene on omaette indiviid, meil ei ole mingit õigust seda teha. Olles ka lähisuhtes ei näe ju teine inimene sinu sisse. Ta võtab ette, midagi sellist, mis sulle kohe üldse ei meeldi. Kohe kihvatab sees, aga mõtle hetk rahulikult, kust ta sai teada, et sulle on see vastuvõetamatu. Anna talle andeks, et ta nii tegi. Su enda meelerahu taastub ja tavaliselt ilmnevad ka mingid sellised asjaolud, mis aitavad ka temal aru saada, et miski läks tema käitumises valesti ja ta arvastab sellega edaspidi. Lihtne, aga samas nii raske.
Raske on ka siis, kui suhe on lõppenuks kuulutatud. Saad mõistusega aru, et nii on mõlemale poolele parem, aga raske on, ängistav on. Hakka andeks andma, endale, partnerile. Algul on keeruline, aga see aitab endal asju selgemaks mõelda. See aitab edasi minna. Sa raputad nii mustad toonid maha, kusagilt praost saab hakata valgusekiir sisse piiluma.
Ma arvan, et me saame teha ka laiendusi mõistele andmine. Näiteks iseenda mugavustsoonist välja viimine on ka teatud mõttes andmine. Sa avad ennast muutusteks, sa annad võimaluse universumi jõududel tulla sulle appi ja saad vastu võtta nende kingituse. See mugavustsoonist väljumine võib olla näiteks mingi riski võtmine. Sa teed otsuse, kuigi sa ei ole päris kindel, kas tuled toime, aga kui oled selle vastu võtnud heal eesmärgil, kindla taotlusega, saad kindlasti peagi osa universumi jõudude kingitusest, millest varem unistadagi ei osanud.
Andmine ja saamine, kõigis elus ettetulevas mimekügsuses, on lihtne ja loomulik nagu energia ringkäik ning raske ja keeruline nagu inimloomus. Ma olen tänulik, et mõistan nüüd isegi antud teemat paremini…
Autor: Aivi
saatmine...
