Hei hea teekaaslane.
Eelmises uudiskirjas jäi rästiku jutt poolelili. Laseme siis aga edasi ja algusest peale.
Rästik – Sõdalane ja Alice’i küülikuurg
Vindi laul kõrvus, seal rähni toktoks.
Sookure trompet ja konna krooks.
Naadid ja võilill , nõgest täis kauss.
Seda on piisavalt naudingu jaoks.
Sammude sahin kollakas kulus. Paljajalu rohevas murus.
Pimedust trotsides kuu näitab teed. Mõnuga kõnnin
Valguse teed.
Rästiku susin ja öökulli hüüd, päikene põsel,
Oo loodus, kui müüt.
Tajun kui süda avardub nüüd.
Rumal, kes ennast ja maailma müüb.
Kena kevadine õhtu. Kuu läheb aina ümaramaks. Kohe, kohe saab täis. Taevas helendab. Hoolega vaadates näen sateliitide rivi nagu pärlikeed taevas liuglemas. Nad justkui roomavad vaikselt.
Roomajad on ka maapinnal. Päevasel ajal peesitavad rästikud päikese käes. Tavainimene neid suurt ei märka. Nad ajavad vaikselt oma ussiasju ja hoiavad omaette. Elavad seal, kus inimesi pole. Kui mõni meist vaateulatusse satub, siis kivistuvad ja ootavad kui oht möödas. Rästikule otse peale minnes üritavad põgeneda. Kui see märkamatult ei õnnestu, siis hoiatavad sisinaga. Ära palun torma, teed mulle haiget. Hoia eemale. Ära kiirusta. Kõnni looduse rütmis. Kuula, sind hoiatatakse ja juhitakse.
Praegu on koroona aeg. Inimesed on kolinud kohtadesse, kus aastakümneid pole elatud. Pärisasukad – metsaelanikud ja taimed on ennast seal hästi sisse seadnud. Ka ussid.
Linnast koroonapuhkust veetma tulnud inimese õues elavad rästikud. Algus on ehmatav. Tasapisi mõtiskledes saab ta aru, et hullu pole midagi. Varem elasid seal inimesed ja said suurepäraselt hakkama. Temagi soov on sulanduda ühte looduse ja selle põlisasukatega. Tegutseda kedagi segamata.
Kõnnin õuel koos perenaisega. Mõne hetke pärast on ta juba rästikuga vastamisi. Viimane taandub viisakalt ja kaob põõsasse.
Näen roomajat põõsaveerel päikese käes. Ilus roostekarva. Kuldne metalne läige muudab mao justkui kaelaehteks. Nõtke keha on kenasti looka tõmbunud. Veidi tumedam siksakk ehib ta selga. Kaitsevärvi. Nagu sõdalane, kes oma pere ja kodu eest kõigeks valmis. Vankumatu ja omadele truu. Kui saad temaga sõbraks, siis alatiseks.
Kui sul on õues mõni metsaelanik, siis pane talle nimi. Sa võtad ta omaks. Loodus ja loomad tajuvad seda. Ka nemad võtavad su omaks.Tekib kontakt. Nime panek on sümboolne. Ta ei ole enam keegi suvaline, vaid hing kelle elu sulle korda läheb.
Lapsed küsivad alati nime. Kõigil nukkudel on nimed, rääkimata lindudest ja loomadest. Nad on osa maailmast, milles lapsed elavad. Läbi selle luuakse energeetiline tervik ilmaruumiga.
Jälgin oma hingamist. Kulub paar minutit ja mu hingamissagedus langeb pooleteisele, kahele hingetõmbele minutis. Mu emotsioonid jäävad magama. Kivistuvad.Vajun sisemisse rahusse. Mul tekib kontakt ümbrusega.Kõige elava ja olevaga. Tajun põõsast ja maapinda. Naate mullast välja sirgumas. Tuulekest kase ladvas ja minu põskedel. Kehas mängib muusika, mida dirigeerib vint kastani otsas. Kimalane on läheduses nartsissil. Tema nauding nektarist tõstab mu suunurgad ülese.Ma kogen kõike ja iga detaili eraldi.
Ma tajun ja olen osa tervikust. Rahulik hingamine tõi mind enese keskmesse. Kui olen enese keskmes olen kogu terviku keskmes.
Tajun Sõdalast. Rästikut, kes lihtsalt ootab ja laseb olukorral kulgeda. Kontakt temaga võiks parem olla. Panen mõtted liikuma ja vestlen roomajaga. Räägin perenaise soovist siin õuel tegutsema hakata ja tema hirmust salvata saada. Veel kardab ta oma tegutsemisega mürgirahvale viga teha. Pakun välja kompromisse, kuidas koos edasi elada.
Palun tal alati sisinaga märku anda, kui kedagi lähenemas näeb. Luban, et keegi teda nimme vigastama ja tapma ei hakka. Soovitan lähedasse raiesmikku kolida.
Tajun oma kuulajat. Rahuloluks pole põhjust. Jutt jõuab temani, aga mingit erilist mõju ei avalda. Minus on võnge , mis ei lase meid maoga täiesti üheks sulada. Või on see kellegi teise võnge, mis läbi minu Sõdalaseni jõuab. Ta kuulab aga ei usalda. Ma tean, et ta tegutseb omasoodu edasi. Kindlasti hakkab ta hoiatama ja roomab peitu, aga see on kõik. Meie vahel on nagu eesriie. Me ei räägi päris ühes keeles. Mina pean oma universaalse keele oskust lihvima.
Lisaks pean suutma oma jutuga veenda veel kolme rästikut, kes kõrvalasuval heinamaal tegutsevad.
Järgmine päev kulub matkates. Hingan koos iidsete tammedega. Söön kevadisi võilillelehti koos naatide ja nurmenukkudega. Jälgin hingamist ja laulan tsakrate laulu. Otsin oksi, mis sobiksid mu kodu ehtima.
Uus päev. Päikseline soe hommik. Lähen oma roomavate klientide juurde. Varun pikalt aega. Jalutan, võtan end paljaks ja lasen päiksel oma keha soojendada. Teen harjutusi ja pikutan.
Käin ka taluõues ja heinamaal. Ma ei näe ühtki roomajat. Mul pole nendega mingit teemat. Ei hirme ega viha. Nad ei jää mu teele. Ma ei kiirusta.
Kui oma kodu ümbruses soovin ussidega kontakti, tean kohta kuhu minna. Mul on paik, kus alati tükki kuus susisejat ootamas. Minu peale nad ei sisise ja lasevad ligi. Me tunneme üksteist. Meil on nimed. Kevadine kohtumisrõõm on vastastikune.
Saabub perenaine. Ta peaaegu astub Sõdalasele peale. Ikka sama viga, mis me kõik teeme. Kiirustame. Teame, et keegi väike on kuskil siinsama jalge ees. Ikka trambime tugevama õigusega üle rohumaa. Mobiil on kui kleebitud kõrva külge. Telefon on nagu alkohol. Kõik tajud surevad. Ükskõiksus valitseb kehas. Tähelepanu on kuskil eemal. Me oleme oma keskmest väljas. Kontakt maailma ja iseendaga puudub.
Ja siis me lõhume hooletusest ja ükskõiksusest ennast. Libiseme, kukume, lind lendab vurinal nina alt minema, oks praksatab või lööb vastu nägu… See kõik ehmatab meid metsikult. Kardame. Selliste sündmuste vältimiseks liigume maailmas, kus on hoiatavad sildid, valgusfoorid või loome ise sarnase elu metsakodus.
Hirm ootamatuste ees halvab kogu meie elu. Kirg ja seiklused kaovad.
Sõdalane päästab end kiire sprindiga. Me ei oska olla siin ja praegu selles hetkes. Mitu rauda korraga tules. Tähelepanu ei tea kus. Keha hingeldab selle koorma all. Looduse rütm jääb kättesaamatuks. Kas me selleks tulime metsa, et siin kõik sajaga keerlema panna. Kruttida kõik viimse piirini, et pinge kehast ei kaoks. Oleme stressi sõltlased.
Lähen sündmuskohale. Sõdalane on minust meetri kaugusel. Ma olen täna juba pikemat aega tasakaalus ja üks loodusega. Alustan vestlust sõdalasega. Tema libiseb eemale. Liigun vaikselt ta teele ette. Ta jääb seisma ja ootab. Perenaine lahkub. Õuele vajub rahu. Astun oma paljaste jalgadega lähemale. Tekib kontakt Sõdalasega. Tajun tema sisemist kindlust aga ka hirmu. Tunnen temas teatud segadust.
Sõdalane räägib mulle. Ütle, ütle valju häälega kõigile. Maa ja loodus ootavad Sinult, meilt kõigilt rahu ja tasakaalu. Astu ise selles suunas esimene samm. Astu, ära hüppa ja jookse. Unusta muu ja tule täielikult siia sellesse hetke.
Päike tuleb välja kerge pilvevine seest. Mu selg läheb kuumaks. Tajun sama tunnet Sõdalases. Räägin üks olemisest. Ütlen, et me ei pea üksteist kartma. Kui hirm kaob võime imesi korda saata.
Sõdalane ütleb – või nii, ole siis julge. Ta keerab pea minu suunas ja hakkab rahulikult minu poole roomama. Kerge kõhklus käib minust läbi. Vajun kohe oma keskmesse tagasi. Sõdalane võtab suuna mu jalge vahele. Mõtleb hetke ja voolab siis parema jala suunas. Mul on vaid lühikesed püksid ja madalad tossud lahtiselt paljaste jalgade otsas. Jalalaba kõrval on mätas. Sõdalane sätib oma pea sellele. Ta nina puutub mu botase ülemist õmblust. Pool sentti kõrgemal on paljas hüppeliiges.
Nüüd tasakaalustab tema mind. Ma olen varemalt istunud lagunenud vundamendil. Mu kõrval poole meetri kaugusel on tukkunud rästik.
Hetkel olen nagu sultan kelle kinga suudeldakse. See on võimas tunne. Pole lihtne seda väärikalt vastu võtta. Tajun kuidas minu sisemuses vana plank maha kistakse. Sisemine rõõm pääseb valla. Piirid kaovad. Kukun nagu Alice jäneseurgu.
Siin on kõik teisiti. Olen tohutu võimsas valgusvoos. Üks olemine kõigega. Ma saan aru, et õpetaja võib olla ükskõik kes või mis. Kui oled valmis, tuleb õpetaja või saad ise selleks. Õpetaja kasvõi roomab kohale.
Seisan võimsas pöörises ja kõigun. Samal ajal teevad puusad ringe. Ka Sõdalane
võngub. Ta saba liigub rahulikult ja elegantselt küljelt küljele. Vaskne sätendus helgib naatide vahel. Inimlikud emotsioonid ja hirmud kaovad sellel tasandil. Meil kõigil. Minul. Sõdalasel. Kõik on ARMASTUS. Üks olemise tunne on võimas. Olen kui maa ja rohi ja taevalaotus ja Sõdalane. Olen Kõik. Jäägitult. Aega pole. Hetk kestab.
Tasapisi astub mõistus oma kohale. Tahaks veel olla. Reaalsus tuleb tagasi. Või on see ego maailm, mille loome tõelise olemise rusudele. Isegi praegu kirjutades ei soovi sellest paradiisist välja astuda. Lummus kestab.
Sõdalase pea on endisel kohal. Ma ei tea kaua me paradiisis või küülikuurus olime.
Sõdalane teeb tiiru ümber tossu ja libiseb raiesmiku poole. Tõrtsu vahemaa pärast jõuab ta sahaga silutud pinnaseni. Seal pole varjavat rohelust.
Ma ei julge siit üle roomata. Olen siin nähtav lendavatele vaenlastele. Mõne päeva eest murdis üks taevane koletis mu kaaslase.
Ma tõesti nägin üht pooleldi söödud rästikut läheduses.
Mine julgelt. Ma käin sul sabas ja teen katet.
Sõdalane roomab üle sileda mulla. Voolab nagu õline ja sätendav voog sillerdades päikese käes. Mingi osa minust roomab maapinnal mu enda silmade all. Tunneb soojust ja maapinna pehmust. Ma tunnen rinnal niisket mulda. MINA TUNNEN SEDA.
Varsti jõuab ta raiesmikku okste ja mätaste vahele. Ta on kodus. Vaatan teda. Või hoopis enda kehastust. Me vaatame üksteist. Ma ei tea millal kohtume. Tegelikult me jääme üheks. Alatiseks. Sellist ühist kogemust on vähestel. Sellist õpetajat tuleb aastaid oodata. Kõik ei ootagi ära. Samas on meil kõigil võimalus.
Häid võimalusi Sulle.
Ettevõtmised
20.06 kl 20:00 suvise põõripäeva matk
20.06 kell 19. 45- 20.00 koguneme enne Pesa talu metsatukas. Autod jätab enne Pesa talu silti tee äärde. Oleme seal ka varem kogunenud vesise ilmaga. Viimased korrad oleme ka pööripäeva matku sealt alustanud. Seal oli ka minu raamatu esitlus. Pikemalt vaata siit:
http://www.hagal.ee/20-06-kl-2000-suvise-pooripaeva-matk/
Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid
*****
Kui Sa ei soovi uudiseid enam e-kirjaga saada, kliki siia ja vajuta “Eemalda mind”.
Kui soovid muuta uudiskirja saamise e-posti aadressi, eemalda praegune aadress saajate nimekirjast ning liitu teise e-posti aadressiga siin http://www.hagal.ee/uudiskirjad
saatmine...
