Juuli. Lõhnade kuu. Minu üllatuste hommik.
Külm hommik. Olen jõudnud tagasi tunniselt jooksuringilt. Keegi on just jõudnud protseduurile. Kallistame. Mina üdini märjana. Vihmasadu ja vesine rohi pole jätnud miskit kuivaks. Saadan inimese aita vihmavarju. Ise hüppan jõkke higist vabanema. Kuivad riided seljas sisenen aita. Poen püramiidi alla. Mu patsient on mõnusalt põhkude peal ja teki all soojas. Vaatame üksteisele otsa. Otsin tunnet endas, mis viib mu õige protseduuri alguse juurde. Tunne on veel teel mu poole kui patsient, tegelikult teekaaslane, võtab oma kõrvast pleieri kõrvaklapi ja paneb mulle kõrva. Kuulan. Deva Premal: https://www.youtube.com/watch?v=DG5lgpNnia0
Kuulan ja lasen end mantrast kanda. Tasakaalustamine algab iseenesest. See on protseduur mulle ja talle. Oleme mõlemad andjad ja vastuvõtjad. Oleme tervendajad üksteisele ja maailmale. Mingi hetk mõistan, et tegu pole protseduuriga. Käib sellise elu loomine, mida igauks meist ihkab. Elu mida nii luuakse, pole sirge kiirtee. Selles võib olla valu, mis toob pisarad silma kui ka hetki täis rahulolu ja õnne. On armastus enda ja oma otsuste suhtes. Kohati on need otsused riskantsed. Ei ole teada kuhu need viivad. Aga nii mõnus on ise otsustada, tegutseda ja vastutada.
Tasakaalustamine käib. Tunnen kord oma kord teekaaslase kehas pigeid. Ühel hetkel ta hakkab nutma. Vaikselt voolavad pisarad. Pinge temas tõuseb. Maseerin tumedaid punkte ta päikesepõimiku ümbruses. Pigistan turjal ja kuklal sooni. Kanalid avanevad, pinge kaob. Veel mõned minutid ja me mõlemad lõtvume. Vaatan pilliroo matte aida laes. Olen selles hetkes. Hea on, kaon sellesse hetke täielikult koos teekaaslasega. Ka tema vaatab lage ja samas sügavale enesesse.
Siis ta lausub – sa toetad nii paljusid, kes sind toetab. Samal hetkel selle vaikselt ja siiralt esitatud küsimusega tunnen piibelehe lõhna. Hetkega upun sellesse. Enne kui suu avaneb ütleb iga mu rakk – SINA. Ma ei mõtle, mu suu ei liigu, olen ise see vastus. Lõpuks lõhuvad huuled vaikuse ja ütlevad SINA.
Seda küsimust, kes sind aitab on mulle esitatud tuhandeid kordi. Alati olen vastanud. Olen vaid kanal, milles voolab kõiksuse energia. Saan seda kasutada palju ma hetkel suudan läbi oma keha kanaldada. Kui olen siiralt tegusemas on seda energiat lõputult. Ma ei väsi ka pika päeva ja pingelise nädala lõpuks. Tunnen, et toimin nagu loodus, mis õhtuti uinub ja hommikul uue jõu ja säraga alustab. Sellises vastuses on tõde. Sellise vastuse saab küsija, kes soovib vestelda. Vestluse tase on. Miks auto liigub. Sellepärast, et valad paaki bensiini.
Olümpia mängud on nelja aasta tagant. Veidi tihedamalt tunnen pojengi, piibelehe või kuslapuu lõhna kui inimene minult midagi küsib. Vahel tunnen ka miskit ebamaist lõhna, kui tullakse tasakaalustamisele. See on väga meeldiv ja viib mind unistuste maailma. Tundes selliseid lõhnu, tean et see inimene on tulnud siiraste kavatsustega ennast leida ja armastama õppida. Tean, et sellise inimesega on meil üksteisele midagi õpetada, sõnum edasi anda. Ta toob mulle nagu pileti laulupeole. Seda juhtub harva, kuid on väga eriline. Tajud kuidas on üles leitud su inimlik külg. Kui küsimus mulle tuleb lille lõhnas, siis on see nagu meeldetuletus. Tegelikult tahetakse teada – kas sa oled õnnelik, kas sa naudid oma elu, KAS SA ARMASTAD ENNAST SELLISENA NAGU OLED? Kas peale teiste teenimise ning töö oled sa veel endaga kontaktis. Kas sa vajad abi, et leida oma elus kinnised ringid, millest välja tulla. Kas sul on julgust otsida ja öelda endale, et oled kinni jäänud. Olen väga tänulik inimestele, kes tulevad lillelõhnas. Neis on miski inimlik külg hästi arenenud. Mina olen selle unustanud. Nad tulevad oma siirusega ja näitavad osavõtlikkusega, millele ma oma fookuse pean suunama.
Protseduure tehes tunnen vahel tavalisi igapäevaseid lõhnu. Tajun kärsahaisu, happelõhna, mädamuna lõhna. Need tekivad siis kui inimeses vabanevad, viha, hirmud, armukadedus. Tuleb ka alkoholi ja sigareti lõhna. Meie kehas salvestunud tunded ja emotsioonid omavad lõhna, värvi, sagedust, lihtsalt õeldes heli. Kohati on emotsioonide vabanemist kuulda naksumise ja kerge kärinaga. Nagu rebitaks riiet. Kui emotsioonid on kogunenud pikka aega ja neid on palju, siis vabanedes on nad tuntavad. Ka inimesed, kes juhuslikult sisenevad protseduuri ruumi tunnevad lõhnu.
Tasakaalustamise edenedes, kui inimene saab kontakti armastusega eneses, olen tundnud imelisi lõhnu. Naudime ja nuusutame neid koos patsiendiga. See on nagu õnnestunud operatsiooni puhul tuuakse arstile lilli. Mina tajun koos teekaaslasega universumi saadetud lõhnu – kingitust.
Pööripäeva matkal oli mets täis noorte kaselehtede lõhna. Varjulises metsaaluses oli veel tunda piibelehtede hõngu. Õues valitseb nüüd kuslapuu. Hilist sirelit on tunda. Tee ääres on kollendaval rakvere raipel mõnus lõhn. Ka need igapäeva lõhnad aitavad sul enesega kontakti saada.
Kui soovid enese sügavustesse sukelduda, siis tee nii:
Mine metsa või parki. Hinga rahulikult kõhuga mõned minutid. Leia endas sisemine vaikus. Kõnni, pane vahepeal silmad kinni. Võid lasta end kellegil juhtida kinnisilmi. Leia lõhn, mis sind kutsub. Lähene sellele. Kui enne olid silmad lahti, siis sulge need nüüd. Hinga sisse lõhna, mis sind kutsus. Küsi, miks ta sind kõnetab. Naudi seda. Lõhnad on hästi võimsad. Nad võivad meis käivitada kõige ürgsemad tunded. Ole sisemises vaikuses ja lase end täiesti lõdvaks. Keskendu korraks näole, pinguta ja lõdvesta see. Nüüd lase õlad mõnusalt rippu. Pinguta korra käe lihaseid ja lõdvesta siis. Pinguta rinna- ja seljalihaseid, lõdvesta. Sama tee kõhu-, tuhara- ja jalalihastega. Tunneta lõtvust kogu kehas. Nuusuta nüüd oma lemmiklõhna, mis sind kutsus. Tee taotlus, et lõhn vabastab sinus pinged ja emotsioonid. Sa oled vaba.
Loomulikult me suudame endale põhjendada, miks meil pole aega parki või metsa minna. Osta siis endale lõhnav lill. Nuusuta. Võid tööle võtta mõne lõhnaõli, eliksiiri. Loodusliku. Nuusuta õuna või porgandit.
Ole ise leidlik. Tegele juulis lõhnadega. Leia iga päev selleks võimalus. Näiteks hommiku ja lõuna aeg umbes 10 min. Tee taotlus, mida läbi lõhnade endas muuta soovid.
saatmine...
