Arhiiv

Hei hea teekaaslane. Eelmises uudiskirjas jäi rästiku jutt poolelili. Laseme siis aga edasi ja algusest peale. Rästik – Sõdalane ja Alice’i küülikuurg Vindi laul kõrvus, seal rähni toktoks. Sookure trompet ja konna krooks. Naadid ja võilill , nõgest täis kauss. Seda … Jätka lugemist →

Hei hea teekaaslane. Kevad on kulgenud karantiinis. Minu juurde metsa on väga paljud teeotsa leidnud. Siin on rahu ja pole inimesi. Mitu seltskonda saab kohal olla ja toimetada ilma üksteisesse puutumata. Palju on olnud metsatööd ja jõeääre sättimist. Istumiskohtade korrastamist. … Jätka lugemist →

Hei hea teekaaslane. Jätan nastiku rahule. Ronime paari kaaslasega kõrgusesse kaljudele. Siit avaneb võrratu vaade all laiuvale järvele ja metsale. Käänuline järv. Peegelsile, ühegi virvenduseta. Kaldal kasvavad puud. Nende peegeldus vees on on perfektne. Ladvad vees ja juured kaldal. Nii … Jätka lugemist →

Hea teekaaslane Sügisesed jutud Soomemaalt. Reede õhtuks jõuame Repovesile. Kuskil 200 kilomeetrit Helsinkist kirdesse Vene piiri poole on Repovesi rahvuspark. Metsadesse peitunud järvede kodu, mida ääristavad kaljud. Parklas vahetame riided ja liigume loodusesse. Vaikus. Vaikus. Vaikus. Vaikus. Siin saad selle … Jätka lugemist →

Hei hea teekaaslane Koopa juures on klooster ja stuupad. Ühe seina peal seisab silt. Milarepa koobas hävis täielikult 2015 aasta maavärinas. Ma ei taha selle mõttega leppida. Ühtegi inimest pole ümbruskonnas. Lõpuks leiame ühe munga. See juhatab kuskile. Koobast ikka … Jätka lugemist →

Hei hea teekaaslane Kevad ja suve algus on mõnusalt kulgenud. Pööripäev ja matk seljataga. Jagan oma tegemisi Nepaalis. Milarepa koobas. Kathmandu. Lennuväljalt liiklusrägastikku. Miljonilinn haarab meid endasse. Igaühel on omad soovid ja taotlused. Minu eesmärk on kohal olla. Unustada pudi … Jätka lugemist →

Märts. Kevadine pööripäev 2019. Sume õhtu. Päike loojub vaiksel lauge künka taha. Mäeseljandikul söövad gasellid. Kaugemal on mõned elevandid. Nad sikutavad puudelt suuri oksaharusi alla ja söövad neilt lehti. Istun rõdul ja joon teed. Olen kämpingus Masai Mara rahvuspargi lähistel. … Jätka lugemist →

Viimane õhtu Mombasas. Meie Keenia seiklus jõuab lõpule. Tulen oma abikaasaga kohvikust, kus just koos matkaseltskonnaga õhtustasime. Sumedas, pehmes öös keerame käsikäes vaiksesse tänavasse. Siinsamas asub meie hotell oma palmilehtedest katuste ja basseiniga. See koht on olnud meie koduks kogu … Jätka lugemist →

Sind surmani ju tahan Ma kalliks pidada…………. Päike särab. Kraadiklaas näitab otse päikese käes +10c. Puuladvas siristab linnuke rõõmsalt. Justkui terake kevadet. On 21.02 kell 2.12. Mina tegutsen õues. Labidas kolksub vastu külmunud maad. Kaevan ja keha läheb soojaks. Uuristan … Jätka lugemist →

“Igaüks meist on pandud siia, sellesse aega ja sellesse paika, et tema isiklikult otsustaks inimkonna saatuse. Kas Sina arvasid, et Sind pandi siia millegi vähemtähtsa pärast?” – Lakota pealik Vaatav Hobune Hei hea teekaaslane. Saabusin mõned päevad tagasi suusatamast. Kodusel … Jätka lugemist →