Viimane õhtu Mombasas. Meie Keenia seiklus jõuab lõpule. Tulen oma abikaasaga kohvikust, kus just koos matkaseltskonnaga õhtustasime. Sumedas, pehmes öös keerame käsikäes vaiksesse tänavasse. Siinsamas asub meie hotell oma palmilehtedest katuste ja basseiniga. See koht on olnud meie koduks kogu Mombasas veedetud nädala jooksul.
Sammud sahisevad tolmusel kruusal. Üksik lind laulab. Õieti vilistab. See on meloodiline heli, mis paneb kuulama ja tõmbab tähelepanu. Ta äratab mu meeled. Tänava algul põleb väike lõke. Keegi kohalik valmistab siin oma hilist õhtusööki. Ta on end sisse seadnud müüri äärde ja istub seal tule paistel. Peatun, vaatan üksiku hindu näojoontega naisterahva poole. Mul on plaan teda toetada väikse annetusega. Lasen oma kaasa käest lahti ja astun lõkke suunas. Üks väike samm ja miski muutub minu sees. Lõhn äratab mu olemuse veel erkamaks. Tegelikult vajun sügavamale endasse. Kõik see, mida ei saa katsuda ja silmaga näha, tuleb esile. See mis suriseb, pasundab, läigib, vilgub, sätendab kaob mu maailmast.
See on templi lõhn. Viiruki aroom, paneb maailma teisiti voolama. Ma ei näe kuskil viiruki suitsu, aga selle lõhn on mu endaga kaasa haaranud. Veel samm ja ma astun läbi energeetilisest väravast. Seda võib nimetada ka tõe väravaks. Maailm muutub. Pime tolmune tänav muutub pühakojaks, templiks. Vaatan enda ees olevasse müüri nagu tõe peeglisse. Mina muutun. Tajun oma ego. Ma astusin sammu, et minna kedagi toetama. Nüüd olen ma abi ja tee otsijana uute võimaluste kaevul. Keegi avas just praegu mulle uue värava. Mulle otsijale, kes liigub valguse poole.
Tajusin kuskil sügaval endas tähtsust selle üle, et lähen kedagi aitama ja tunnen meeletut häbi selle uhkuse ja ülbuse üle. Saan aru, et oma pimeduses olen ma nii astunud pidevalt mööda oma võimalustest. Pole märganud maailma tõelisi väärtusi. Käinud ja kobanud ühe kinnise ukse juurest teise juurde. Samas klammerdunud oma elu standarditesse. Olen õppinud mööda vaatama tõest. Sättinud peegli täpselt sellise nurga alla, kus kõik paistab ideaalne. Tegelikult ma tean, et nii pole. Südame rahustab piisavalt ära, et mitte mõelda endast ning tõest…
Praegu käis klirin. Peegel purunes. Ma ei tea miks, aga ju oli õige aeg. Kuskil minus kumiseb – kui endaga ei soovi tegelda, siis aitad teisi.
Lõke on omal kohal aga see ei ole köök, kus valmistatakse sööki vaid altar, kus põleb ohvrituli jumalale. Näen auguga kivi, mis on täidetud õliga. Tuluke vilgub augu kohal. Vaatan seda leeki lummatult. Näen selgelt Krishnat leegi kohal. Kohati lõke kasvab ja haarab oma embusse naeratava jumaluse. Läbi leegi jõuab mu pilk naisterahvani, kes istub oma lihtsates riietes. Kogu ta olemus kiirgab rahu. Näen preestrinnat, kes on pühendunud maailma teenimisele. Tunnen, et ta pole seda kuskilt õppinud, aga on selleni jõunud läbi oma elutee.
Meie pilgud kohtuvad. Vaatan naise silmadesse. Näen seal lõkke sära ja Krishna peegeldust. Silmapilguks näen vaid Krisnat kogu oma suuruses. Veel hetk ja näen lõputut avarust. Taevalaotust ja ookeani ühel ajal. Midagi on veel, aga ma ei näe seda. Pingutan, aga ei tunne ära. Loobun ja lihtsalt vaatan. Tühjus. Mulle avaneb lõputu tühjus, milles tajun kõiki võimalusi. See on lõputute võimaluste sfäär, mis mulle vastu peegeldub. Avar tee, meilest pinges olles lihtsal mööda vaatad.
Avastan jälle enda. Olen paigal, käsi rahaga välja sirutatud. Seisan ja on tunne, et aastad mööduvad. Ma kasvan. Läbin uuesti aastad, mil kinniste silmadega ringi uitasin. Kõik tunded on kadunud. Naeratan. Nii lihtsalt juhtuvadki mingid asjad. Toimub transformatsioon.
Astun pühakojast välja, võtan oma naisel käest kinni. Sammume koos hotelli poole. Sammud sahisevad, aga justkui teisel pinnasel. Saan aru, et olen endiselt teispool väravat, millest uude maailma sisenesin. Jõuame ööbimiskohta. Räägin reisikaaslastele, mis toimetusi vaja teha enne hotellist lahkumist, transfeeri ajast ja veel seda-teist.
Ei mina ei räägi. Mina vaatan pealt ja muigan, naeratan. Räägib keegi teine, kes tegeleb argiasjadega. Mina olen vaatleja. Olen ka see osa minust, meist kõigist, kes on ühenduses kogu elavaga siin ilmaruumis. Olen rahu ja üksolemine kõigega. Me kõik oleme.
Ärkan hommikul. Silmad pole veel lahti. Miski liigub uuel moel mu olemises. Esimene mõte, õieti tunne, mis mu endasse haarab on hämmastav. Kui sõnadesse panna siis kõlab see nii – seda Ralfi pole enam. Silmad avanevad. Seda lage pole. Seda ventilaatorit, seda voodit pole. Seda naist mu kõrval pole. Jah on hoopis jumalanna. Hetkel magab oma jumalikkuses. See on nii ilmselge, et ma ei imesta selle üle.
Lähen vaikselt õue. Seal on bassein, aga seda endist pole, pole ka palmi, laudu, inimesi. Muigan, naeratan, naudin. Kõik on uus. Liigun tuppa. Mu jumalanna on silmad avanud. Kallistan ja vaatan talle otsa. Ta jääb mind uurima. Mõne aja pärast ta ütleb: “Sellist meest ma tahan. Sa oled täitsa teine.” Jah täpselt. Sa oled teine, ma olen teine. Kõik on sama aga ka vaatleja on teine.
See teine on meis kõigis kogu aeg olemas. Ta magab ja ootab äratust. Tegelikult on vastupidi. See tagasihoidlik teine vaatab, ootab oma aega. Ootab, et see praegune oma rabelemise lõpetaks. Ootab, vaikust, mis tekib kui praegune oma muretsemised, rabelemised, vihastamised, sagimised lõpetab. Hakkab nautima hetke siin ja praegu.
Kui ka üks jõuab sellesse hetke, siis tema sisemise rahu ja kohalolu vägi kandub edasi. Nagu soe ahi jagab ta seda maailmaga. Tegelikult võib ka kõike seda rähklemist edasi teha. Ainult vaja aru saada, et see rabeleja pole sina. Sina oled vaatleja ja lõputu teadvus. Vaatled rabelejat, või mediteerijat endas, naeratad. Kulged, võtad informatsiooni ja energiat lõputust ilmaruumist. Sellest kõigest, mille osa sa oled.
Äratundmisi Sinu hetkedesse.
Ettevõtmised
21.12- 22.12.2018 Pööripäeva matk ja ettevalmistus selleks
http://www.hagal.ee/pooripaeva-matk-21-paeva-teekond-iseendasse/
Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid
*****
Kui Sa ei soovi uudiseid enam e-kirjaga saada, kliki siia ja vajuta “Eemalda mind”.
Kui soovid muuta uudiskirja saamise e-posti aadressi, eemalda praegune aadress saajate nimekirjast ning liitu teise e-posti aadressiga siin http://www.hagal.ee/uudiskirjad
saatmine...
