Märts. Kevadine pööripäev 2019.
Sume õhtu. Päike loojub vaiksel lauge künka taha. Mäeseljandikul söövad gasellid. Kaugemal on mõned elevandid. Nad sikutavad puudelt suuri oksaharusi alla ja söövad neilt lehti. Istun rõdul ja joon teed. Olen kämpingus Masai Mara rahvuspargi lähistel. Päev on kulunud looduses ringi sõitmisele. Tohult loomi. Esimese tunni jooksul Masais nägime rohkem loomi kui kogu Lõuna-Aafrika Vabariigis nädala jooksul. Meeletu liigirikkus. Üüratu hulk loomi. Nii julged. Lasevad endale päris külje alla sõita. Nii lähedale, et näed nende ilmeid. Kui soovid vaatad otse nende hinge.
Joon kuuma teed. Keha on väsinud, muljed keerlevad. Välja ujuvad päeva kirkamad hetked. Hommikune lõviema, kes veab lastele sebrakintsu. Mõned kutsikad jooksevad talle vastu. Elevandid jõekeses ennast pritsimas sogase veega. Siis kaelkirjakud ja gnuud rohumaal hommikusööki nautimas. Krokodillid ja jõehobud Masai jões. Kõik keerleb minus. Seda on palju ja raske on kõigele sellele endas kohta luua. Tohutu rikkus, mille tahan vastu võtta, samas nii, et see jääb siia Aafrikasse alles ja midagi sellest tuleb minuga kaasa Eestisse.
Reisikaaslased lähevad tasapisi oma telkidesse. Hääled vaikivad. Masai sõdalane, kes oma odaga ümber laagri ja telkide vahel käib, toetab ennast veranda najale. Ta on meie vahimees, kes jälgib et metsloomad ja külaelanikud meid ei häiriks. Liigun oma telki. Masai peatab mu viisakalt. Ta soovib minuga juttu puhuda. Ütlen talle: “Oota, peagi saame vestelda.”
Käin telgis. Ajan naisega juttu ja uinutan ta magama. Sulgen telgiukse ja liigun öösse. Lähen Masai sõdalase juurde. Ta seisab oma kohal ja vaatab pimedusse. Kuskilt lähedusest kostab loomade hääli. Sõdalase jaoks olen ma šamaan. Ka nendel on oma šamaanid. Aga valge šamaan. Tema jaoks midagi väga eksootilist, erilist. Ta räägib mulle oma elust. Perest. Väheks on jäänud neid, kes lähevad metsa ülikooli. Vähesed elavad esiisade kombel. Veel vähesemad proovivad ühendada tänapäeva saavutusi ja iidseid teadmisi. Vana kaob, aga uue raketikiirusel liikuva maailma suund pole teada ka raketi meeskonnale.
Sõdalase kõrvalestad on iidse traditsiooni järgi katki lõigatud ja pikaks venitatud. See on sümbol. Ta on kuulaja. Ta on kuulanud neli-viis aastat metsa ülikoolis lugusid oma rahva ajaloost. Katsu mu kõrvu. Libistan pehmelt näpud üle ta kõrvade, sõrmitsen. Soe. Tunnen kõrvalestadest lähtuvat surinat, õieti võnget, mis paneb midagi mu südames vibreerima. See on midagi uut. Õieti millegi ära tundmine. Liigutan näpuotsi ja kuulan. Jutt hakkab minus voolama. Varsti saan kontakti ta sügavama olemusega.
Aastad metsas ja lõiked kõrvalestas on muutnud selle inimese tunnetust. Läbi tema jõuab minuni siinse savanni kulg. Ta ei kuule üksi hääli. Ta suudab vastu võtta oma kodusavanni sügavad hingehelid. Miski temas võngub koos loodusega. Aastad metsas ja savannis on tõsine elukool. Ta on õppinud tuld tegema. Ta teab kuidas vett leida, kas maaalusest allikast või sobivast liaanist seda voolama last. Ta teab kuidas varitseda loomi ja linde. Millal võib, millal mitte. Millal nad vajavad privaatsust ja rahu. Ta teab, mis aastaajal ja kust otsida söögiks sobivaid taimi. Ta teab, kust leida ravimtaimi. Ta tunneb loodust. Ta mäletab oma esivanemaid 50 põlve. Ta teab ka seda, et nende hõim tuli Planeedile Maa Siriuse tähesüsteemist, kui seal asjad halvaks läksid. Tema soov on, et samu halbu aegu ei näeks ta lapsed siin, planeedil Maa.
Toon meile teed. Istume joome. Kuulame öö hääli. Loomad ei vaiki ka öösel.
Kust need hääled tulevad. Siin läheduses on veevõtu koht. Jõgi, õieti oja, on seal sügavam ja laiem. Päeval võtavad inimesed sealt vett. Öösel on see koht loomade päralt. Käivad joomas. Lähme sinna vaatama.
See koht on öösel tabu. Sinna ei või minna.
Ma siiski soovin sinna minna.
Ei või. Öösel on see loomadele, inimestele on sinna ohtlik minna.
Lähme.
Ei või, keegi külast pole seal kunagi öösel käinud.
Lähme.
See koht. See koht on raskelt talutav. Loodus matab miski sinus kui öösel sinna lähed. Vahel harva on seal mõni šamaan käinud. Mitte tavaline külaelanik. Unusta see ………………………
Mis edasi sai kuuled Pööripäeval lõkke ääres, võib olla ka loed hiljem.
Valmistu pööripäevaks.
Võta aeg maha. Loo oma päevad sellisteks nagu unistad. Lase endasse lume ja külma vägi. Naudi külma ja lase sel ennast äratada. Tuleta meelde 5-tiibetlast või päikse tervitus. Laula endale mõni laul. Kirjuta kellegile ilus kiri. Kirjuta südamest. Pane sisse oma südamesoojus ja tunne kuidas see soojus kirja saajalt sinuni tagasi kandub. Püüa see hetk kinni. Ole selles imelises hetkes. Alati.
Säravat ja imelist lund!
Ralf
Ettevõtmised
Pööripäeva matk 20.03.19
http://www.hagal.ee/20-marts-2019-pooripaeva-matk/
Nepaal 14.-29.05.2019 – Langtang
Hetkel 8 piletit ostetud. Mõned inimesed veel oodatud.
http://www.hagal.ee/nepaal-2019-langtang/
Harmoonia matk 16.-20. juuli 2019
http://www.hagal.ee/harmoonia-matk-2019/
Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid
*****
Kui Sa ei soovi uudiseid enam e-kirjaga saada, kliki siia ja vajuta “Eemalda mind”.
Kui soovid muuta uudiskirja saamise e-posti aadressi, eemalda praegune aadress saajate nimekirjast ning liitu teise e-posti aadressiga siin http://www.hagal.ee/uudiskirjad
saatmine...
