Hea teekaaslane
Sügisesed jutud Soomemaalt. Reede õhtuks jõuame Repovesile. Kuskil 200 kilomeetrit Helsinkist kirdesse Vene piiri poole on Repovesi rahvuspark. Metsadesse peitunud järvede kodu, mida ääristavad kaljud. Parklas vahetame riided ja liigume loodusesse. Vaikus. Vaikus. Vaikus. Vaikus. Siin saad selle sõna tähendusest aru. Tuul magab. Õhk peab siestat. Vesi seisab ja peegeldab. Puud hoiavad hinge kinni. Lehed on kangestunud ja kardavad midagi ilusat ära rikkuda. Linnud kuulavad seda vaikust. Putukad vaatavad imestunult ringi.
Sellist vaikust on harva. Kui ennast sellises vaikuses leiad, siis oled õnnega võitud. Kui lubad, siis sulandud sellese. Muutud ise selleks vaikuseks. Sa justkui ootad, et nüüd midagi juhtub ja kuskil miski murrab vaikuse. Seda ei juhtu. Ka hääled, mis tekivad, kõlavad teisiti. Need on vaikuse hääled. Need ei lõhu üldist vaikust. Need on sisemise olemise hääled. Nad pigem äratavad sinus varjul oleva suure vaikuse aga jätavad igapäeva sagina ja toimetuse hääled magama. Suigutavad nad veelgi sügavamasse unne. Millegi kõrvaga tajumine on kui kingitus, mis rõhutab veelgi enam sinus süvenevat vaikuse ookeani.
Jään seisma. Ma ei tea veel põhjust aga ma seisan vaikuses. Tajun selja taga ärevust. Matka kaaslased on ehmunud. Ma ei näe, aga vaikuses kuulen rahulikku liiva ja rohuliblede sahinat ning voogamist. Ma kuulen madu. Mu meeled on nii maha jahtunud, et kõik mõttetud mõtted, sõnad ja hõiked on kadunud. Nüüd kuulen ma loodust. Kuulen ennast kui osa loodusest. Kuulen nastikut. Ta hõljuvalt voogav liikumine paneb maapinna sahisema. See on sahina ja helina sümbioos, ühinemine. Tõmbad kui kitsenahast shamaani trummist käega üle. Trumm sisiseb ja kajab. Õrn helisev noot jõuab su rakkudeni ja paneb kaasa võnkuma. Just nii roomab, õieti ujub emakese maa pinnal hallikasmust nastik. Tema trumm on maapind.
Ta paneb minu rakud ja elundid kaasa võnkuma. Äratab minus selle mao, kes me kõik olema loote ajal olnud. See madu minus ei karda kedagi. Kõige vähem nastikut. Praegune sahistaja on kindlasti üle meetri pikk. Keskosas paksem tomp. Ilmselt on ta hiljuti einestanud ja hiir seedub vaikselt ta kõhus. Madu kaob vaikselt kivi alla. Sinna sumbub roomamise heli. Ta ei soovi olla meie tee peal ees. Me pole veel sellises rahu helinas, et meid täielikult usaldada. Me kõik pole päris kohal.
Madu on kadunud aga tema tekitatud heli,võnge on veel õhus. Siledasse vette visatud kivi tekitab ringe oma sukeldumise kohas. Ringid laienevad ja jõuavad vastaskaldasse. Sealt nad põrkuvad tagasi ja lainetavad uuesti üle vee. Natuke muutunud kujul. Samasugune mao tämbrite heli on praegu õhus. Kaljuseintelt ja kividelt kaikub õrn hääl. Õnnelik ohe. Nüüd meenutab see sahinat. Selline sahin tekib kui tõmbad kingituspakilt nööri ümbert. Kiirustamata. Kerges ootuses. Kogu olemus avatud. Oled kohal. Veel on tajuda teistki pidupäeva heli. Kui šampuse klaase lüüakse kokku. See esimene kõll on kadunud aga järelhelin on õhus. See kestab. Sa kuuled kõrvadega, aga kogu su olemus naeratab selles helinas.
Kõnnime vaikselt edasi. Peagi jõuame ööbimiskohta. Kena hästi ette valmistatud lõkkease. Järvest saab vett. Veidi kaugemal on ka päris kaev. Varjualused söömiseks ja magamiseks. Vara veel magama minna. Lähen tagasi. “Kas lähed oma sõpra vaatama? Mis sa seal nii erilist leiad?” Raske on seda paari sõnaga seletada. Eriti kui soov seda tunnet kogeda on suur. See on avatus ja üks olemine.
Nastik on kivi alt väljas. Vaatame teineteist. Hetk püsib. Vaikus. Mõlemad oleme kohal siin ja praegu. Soovin teha pilti. Lähenen. Nastik paneb sisse tagurpidi käigu. Saba ees liigub ta kivi alla. Jälle heli, muusika. Nagu peened näpud otsivad ehtekarbist pärleid. Tõmbavad nad välja. Siis vaikus. Ohus on samad vaikuse noodid kui kontserdil. Esineja on just oma loo lõpetanud. Noodid on veel õhus. Rahvas voogab vaikuses enne aplausi…
Selleks korraks nii palju, aga juttu tuleb veel.
Ettevõtmised septembris
Pööripäeva matk 20.09 kl 19:00 Pesa talus:
http://www.hagal.ee/pooripaeva-matk-20-09-kl-1900-pesa-talus/
Tule kampa!
Meenutus kevadisest Nepaali matkast:
https://www.youtube.com/watch?v=5HZg8N4CrxQ
Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid
*****
Kui Sa ei soovi uudiseid enam e-kirjaga saada, kliki siia ja vajuta “Eemalda mind”.
Kui soovid muuta uudiskirja saamise e-posti aadressi, eemalda praegune aadress saajate nimekirjast ning liitu teise e-posti aadressiga siin http://www.hagal.ee/uudiskirjad
saatmine...
