Istun toas, asjad dzunglisse minekuks pakitud. Nagu suurt ei tahagi kirjutada. Tikun õue, püstkotta. Sai siin eelmine nädal metsas toimetatud ja ligemale 200 kuuselatti välja toodud. Seejärel tuli koorimine ja püsti ajamine. Ematala tipp vaatab kenasti põhja naela suunas. See emapuu on ka tänapäeva kaminates ja isegi vanemate ahjude küljes sümboolselt olemas. Side põhjapoolse universumi keskmega. Side kõigega siin ilmas. Tugipunkt, kust kõik algab. Kui neli latti oli püsti, siis hakkas nende all energia, looduse vägi, liikuma. Kui lisandus latte, tuli väge juurde. Just seda väge tahangi püstkotta kogema minna. Lõket teha ja olla.
Ka esimesed protseduurid kojas tehtud. Vägi ilmutab end mõnusalt. Paneb seisva energia liikuma. Mõtlen sellele aastale. Aasta jooksul olen loobunud paljudest kohustustest. Mõtisklemise aega on juurde tulnud. Hetkel veel mitte piisavalt. Ka Brasiiliasse lähen, et korra juhe täitsa kodustest asjadest lahti tõmmata. Mõelda uue peale. Kaks korda olen Pesa talus teinud oma 5 aasta plaani. Need on päris korralikult täidetud. Nüüd aeg uusi asju planeerida. Mõelda mida ma ise elus tahan. Mina ise, mitte seda mis võiks kellegile meeldida või vajalik olla.
Mõtle sinagi, mida tegelikult soovid oma ellu. Pane kirja ja tegutse. Vahepeal võib raja kaotada aga kui siht on kirjas, siis on millele toetuda. Vaadata nagu kompassilt, mis suunas liigud. Kas see on sinu rada. Kui pole, on võimalus suunda muuta.
saatmine...
