Peruu – Amazonasest Andideni

Lähen oktoobris-novembris 2017 seiklema Peruusse. Hetkel pean plaani Ivo Tšetõrkiniga. Kui asjad sobivad, siis tuleb ta koos meiega sellele matkale. Samas võib olla, et kasutan tema kontakte matka korraldmisel.

Peruus vaja kiirelt ära käia. Olen viimased kolm aastat sealseid hindu vaadanud. Turismiga seotud atraktsioonid on kõik kõvasti kallimaks läinud. Matka programm pole lõplik. Täpsed kuupäevad tulevad varsti. Mõned päevad ja kohad võivad siia-sinna muutuda. Lõuna-Ameerikas on manjana. Kõik ei seisa nii kindlalt paigas nagu Machu Picchu kivid. Hetkel on hea hinnaga lennupiletid saadaval. Seepärast läheb kuulutus üles.
Ööbimised on dzungli lodziz või hotellis. Seekord koormakatet magamiseks ei vaja.
Esitan siin tema koostatud reisi plaani, koos väikeste minu palvel tehtud muudatustega.
Kui sul tekkis huvi, anna teada ralfneemlaid@gmail.com.

Kutsume teid kaasa elamusreisile Peruusse – kontrastiderohkeimasse riiki Ladina-Ameerikas! Sellel reisil näeme kolme täiesti erinevat maad – Amazonase vihmametsa, Andide mäestikku ning kõrbe Vaikse ookeani rannikul. Reisi alguses sukeldume kohe Amazonasesse, et tutvuda maailma suurima džungli kõige ehedamate ja varjatumate rikkustega. Näeme seninägematuid loomi, kuuleme senikuulmatuid hääli ja kogeme ürgloodust kogu selle vahetuses. Andides külastame legendaarset Machu Picchut, Inkade
pealinna Cuscot ning kulgeme Pühas Orus Valle Sagrados. Erinevalt tavalistest matkadest on sisse lülitatud ka Titicaca järve külastus ja saartel ööbimine. Seejärel puhkame Huacachina hiiglaslikel liivadüünidel, naudime päikest kõrbeoaasis ning külastame sealseid viinamarjaistandusi. Me ei unusta ka mitmekesist Peruu kööki, muusikat ning ööelu, mis on ju samuti osa kohalikust kultuurist. Hingega koostatud programm – hoolikalt valitud vaatamisväärsused ning aastatega avastatud salakohad –
võimaldavad kogeda parimat, mida sellel suurel ning kireval maal pakkuda on.

Programm:
1. päev. Varahommikune väljalend Tallinnast Limasse, kuhu jõuame sama päeva õhtuks. Samal õhtul lendame edasi Iquitosesse, kuhu jõuame hilisõhtul – majutume hotelli peaväljaku ääres ning puhkame pikast lennureisist välja.
2. päev. Džunglisse! Iquitos aga on pulbitseva eluga tohutu paabel keset džunglit, mis jääb kõrvale traditsioonilistest turistitrajektooridest ning nii sel kui ka mitmel muul põhjusel on selle külastamine kindlasti üks reisi tippsündmustest. Pikemalt on meil aega tutvuda selle linnaga džungliretkelt naastes. Praegu aga sõidame sadamasse – algab rännak džunglisse. Mootorpaat viib meid Iquitosest 100 kilomeetrit ülesjõge ning pöörab seejärel sügavamale metsa, Yanayaku harujõele. Meie koduks saab džunglisse ehitatud mugav lodge, mis on ainult meie ja meie meeskonna päralt. See koht on varustatud
kõige vajalikuga, et nautida Amazonast täiel rinnal ilma, et seiklus päris üleelamislaagriks muutuks –magame mugavates bungalotes, kus ei puudu ka võrkkiigega rõdu ning privaatne vannituba. Ühisteks ettevõtmisteks ja söömiseks on suur ja mõnus maloka ehk ühisruum – kohalikud kokad valmistavad meile värsketest džungliandidest nii hommikuks, lõunaks kui õhtuks maitsvaid ja eksootilisi roogasid. Siit teeme lühemaid ja pikemaid vaatlusretki metsa nii päeval kui öösel, nii jalgsi, mootorpaatides kui
kanuudes. Võime teha ka mõne pikema matka ning ööbida puude vahele tõmmatud võrkkiikedes, ümbritsetuna vaid moskiitovõrgust ning öisest džungli helilainetest. Samuti külastame ka sügavamal džunglis asuvaid pueblo’sid. Need on külakesed, kus ei tee keegi turistidele näitemängu, suled peas – näeme autenset tänast džunglirahva elu. Läheme külla ka kohalikule šamaanile Jorgele, kes töötab muu metsatarkuse kõrval ka kuulsa psühhedeelse ayahuasca-taimega. Seega on soovijatel võimalus ka sellest tseremooniast osa saada. Loodus on ehe, võimas ja liigirikas, järved selged, puhtad ning kalarikkad. Džungel on tänu Amazonase veetaseme kõikumisele ainulaadne – nii saab mõnes metsaosas liikuda jalgsi, teises aga kanuuga. Matkame ka öisesse džunglisse, mis on eriti põnev ning sünge kogemus. Öösel algab džunglis hoopis teistsugune elu, putukate ja loomade kisakoor on kõrvulukustavalt vali – vaikusele ei ole öises vihmametsas kohta. Samuti aerutame puutüvekanuudega öisel jõel ning püüame silmata taskulampide valgel kuni 6 meetri pikkuseks kasvavaid kaimaneid ning muid öise eluviisiga loomi. Samas aga läheme mõnel õhtul suure Amazonase keskel asuvale liivapaljandikule, et ujuda koos roosade jõedelfiinidega, naudime maailma ilusaimat päikeseloojangut, süütame lõkke. Lühidalt – tegevust jätkub, aga soovi korral jääb aega ka puhkamiseks. Amazonases veedamegi pikemalt aega selleks, et tekiks võimalus sisse elada ning loodust nautida –
metsikus looduses ei seisa loomad turistide ootel reas ning vaid päevaks-paariks ei ole mõtet siia tulla. Oma tegevusi saame planeerida jooksvalt ja dünaamiliselt, kõikide soove arvestades – vaid meie päralt on terve kohalik meeskond: kogenud ranger, kokk, paadimehed, kanuud ja mootorpaadid. Vajadusel saame gruppi jaotada nii, et igaüks leiab enesele meelepärast tegevust. Kuid nagu öeldud, soovi korral jääb aega ka puhkuseks, mida üks reis ju samuti on – nii ühisruumis kui ka bungalote rõdudel on võrkkiiged, kus on mõnus end linnulaulu saatel raamatuga magama lugeda ning tõelist kohalolekut tunnetada. Muidugi on kordumatud ka videvikutunnid ja metsajutud maloka’s, saateks
väike džunglikokteil ning öine metsasirin. Reisi kuuenda päeva õhtuks jõuame tagasi Iquitosesse.
7. päev. Iquitos – maailma suurim linn, kuhu ei vii ühtegi teed. Nüüd on meil aega selle mitmekihilise linnaga põhjalikumalt tutvuda. Hommikul on põnevaim koht kindlasti Puerto Belèni slumm, kus käepärastest vahenditest kokkuklopsitud tokkide otsas majad on ehitatud suures osas vette ning osaliselt ka ujuvatele balsaparvedele. Belèn on Amazonase rahvastele mitteametlikuks pealinnaks, kuna sealselt hiiglaslikult turult saab osta ja müüa kõike, millega üks džunglielanik seotud on. Nii saab küla šamaan sealt
kuivatatud ahvi päid, kohalik gurmaan kilpkonna jalgu ja meie näiteks eriliselt kaunist indiaani käsitööd. Loomulikult on see täiesti eriline pildistamispaik, kus käib kauplemine ja igapäevane jõeelu käsikäes. Pärast lõunat aga võime minna näiteks Pilpintuwasi loomade rehabilitatsioonikeskusesse, kus elavad jaaguarid, sipelgakarud, tapiirid ja muud loomad, kes meil metsaretkel nägemata võisid jääda. Õhtustada aga võime näiteks kuulsas Gustave Eiffeli Casa de Fierro’s (Rauast Majas), mille viimane lõi Pariisi maailmanäituse jaoks ning mis 1890-ndatel aastatel kautšukiparunite poolt tükkhaaval Iquitosele toodi ja
peaväljaku äärde üles seati. Pärast päikeseloojangut aga lööb jõeäärsel promenaadil käima kummaline, kuid kindlasti palav ja sõbralik urbaniseerunud džungli ööelu.
8. päev. Andidesse. Lendame läbi Lima Inkade muistsesse pealinna Cuscosse. Cusco asub 3 400 meetri kõrgusel merepinnast, mistõttu on kõige mõistlikum veeta päev jalutades ning puhates. Kindlasti aitab sellele kaasa tassike maitsvat kokaleheteed, mida ketšuad meeleldi kõrgusehaiguse vastu pruugivad. Cuscoga jõuame põhjalikumalt tutvuda siis, kui naaseme Machu Picchult ning oleme jõudnud kõrgusega kohaneda. Kelle keha kõrgusega kiiresti kohaneb, saab muidugi linnas ringi jalutada – Cusco on kaunis ja turvaline ning avastamist jätkub.
9. päev. Sõidame Ollantaytambosse, kust läheme rongi peale, mis viib meid Aguas Calientesesse – külakesse Machu Picchu jalamil. Seda trajektoori kasutame selleks, et jõuda Machu Picchule järgmisel varahommikul esimesena ja enne, kui see turistide poolt üle ujutatakse. Õhtu võime veeta kaljude vahel asuvas loodusliku veega termaalbasseinis, mis on küll veidi vana ja väsinud, kuid mille asukoha ja vaadete eest annaks nii mõnigi moodne spaa pool kuningriiki ja kuningatütre pealekauba.
10. päev. Ärkame kell 5 hommikul, et kell 6, kui Machu Picchu külastajatele avatakse, olla esimestena kohal ning näha päikesetõusu selles maagilises paigas. Siinkohal tasub rõhutada, et turistihordid saabuvad Aguas Calientesesse nn turistirongiga otse Cuscost, mis saabub umbes keskpäeval, ning siis on need varemed üleujutatud sadadest ja sadadest käratsevatest gruppidest. Selleks hetkeks pole seal enam veeranditki seda maagiat, mis valdab Sind siis, kui päike hakkab mäe tagant tõusma ning udu vaikselt kerkima Machu Picchu varemete kohalt. Samuti on meil võimalik mitu tundi kolada mööda seda iidset linna ning tunnetada, milline hiilgus seal kunagi valitses ning milline seletamatu aura seda siiamaani ümbritseb. Tehes seda koos tuhandete teiste huvilistega vähendab saadud elamust mitmekordselt. Seetõttu ongi meie tee Machu Picchule veidi aeganõudvam, kuid mitmekordselt elamusterohkem. Siin saame teha paar lühemat matka nt piki mäekülge looklevat kitsast rada Inkade tõstesillale, kel rohkem jaksu, ka veidi kõrgemal asuva
Päikeseväravani või kuulsale suhkrupeamäele Wayna Picchu’le. Pärastlõunal sõidame rongiga Ollantaytambosse – maalilisse väikesesse Andide külakesse, kuhu jääme ka
ööseks.
11. päev. Maaelu Andides. Ollanataytambo on 13. sajandist pärit inkadeaegne linn, nö „elus Machu Picchu“, sest erinevalt viimasest on ta asustatud tänaseni. See pisike küla on tiksunud oma vaikses rütmis juba aastasadu ning jääb Cuscost Machu Picchule ja tagasi suunduvatel turistidel enamasti kahe silma vahele. Seda ehedamat ja vahetumat kogemust see pakub. Kitsad tänavad, ehe ketšua-indiaanlaste turg – avastamist jätkub. Lisaks teeme matka täiesti inimtühja inkade asunduse Pumamarca varemetele – vaated, mis avanevad kitsastel mägiteedel, on fantastilised. Pumamarca on „salakoht“, mis jääb kõikidest
turistiradadest kõrvale ning pakub võimaluse olla mägede ja Pachamama ehk Emakese Maaga kahekesi. Õhtuks jõuame tagasi Cuscosse.
12. päev. Nüüd on meil aega rahulikult Cuscos ringi vaadata, et tutvuda selle linna kauni arhitektuuriga. Teeme ekskursiooni kesklinnas – loomulikult on siin mitu konkistadooride poolt otse inkade müüridele ehitatud katedraali ja muuseumi, aga väga mõnus on ka lihtsalt jalutada mööda kauneid tänavaid ning külastada terve Lõuna-Ameerika parimaid käsitööturge – ei ole maailmas võrdset Peruu alpakavillastele kampsunitele ning mütsidele, vaipadele ning keraamikale. Õhtusöögiks võime proovida merisiga, mida ketšuad on juba aastasadu just erilistel puhkudel söömiseks kasvatanud. Nendega, kel soovi, ei unusta me ka Cusco õhtuelu – siin on mitu väikest ja õdusat muusikabaari, kus kohalikud moosekandid mängivad mitte ainult Andide vilepillimuusikat, mida kuuleb rohkem restoranibändidelt, vaid lasevad kõlada pigem Bob Marley ja Manu Chao nootidel.
13. päev. Sõidame mööda Andide kõrgplatood ehk Altiplanot Titicaca järve ääres asuvasse Punosse, kuhu jõuame normaalses tempos kulgedes õhtuks, tee peal söögi-, foto- ja puhkepeatusi tehes.
14. päev. Väljasõit Urose ujuvatele saartele, kuhu jääme (võimalusel) ka ööbima.
15. päev. Lahkume saartelt ja sõidame Juliacasse, kust läheme lennuki peale, mis viib meid Limasse. Jätkame kohe mikrobussiga teekonda mööda Pan-American Highway’d kõrbeooaasi Huacachinasse, mis on ümbritsetud hiiglaslike liivadüünidega. Kohale jõuame õhtuks.
16. päev. Kõrbeoaas Huacachina on ümbritsetud hiiglaslike, maailma ühtede kõrgeimate liivadüünidega. Päikesetõusu- ja loojanguvaated on võimsad. Teeme ka bagisafari sügavamale kõrbe, oleme sellel hiiglaslikul liivaväljal üksi.
17. päev. Hommikul sõidame Paracase sadamasse ning kohtume näost näkku Peruu Galapagoseks kutsutud Ballestase saarte tuhandetesse ulatuvate merilõvikolooniaga ning sadade tuhandete kormoranide, pingviinide, flamingode ning muude merelindudega. Ujume Vaikses ookeanis ning naudime kogu Peruu parimaid ja värskemaid mereande. Hilisõhtul suundume aga juba tagasi Limasse ja lennukile. Tallinnasse
jõuame 18. päeva õhtuks, uuestisündinud ning õnnelikena.

Veel reisist
Hinna sees on siselennud Lima-Iquitos, Iquitos-Lima-Cusco ning Juliaca-Lima. Samuti kõik transfeerid ning majutus. Ning loomulikult kogu seiklusretk vastavalt ülalkirjeldatud programmile koos kõikide ekskursioonide ja sissepääsudega. Toitlustus kogu metsaretke vältel sisaldub samuti hinnas, samuti enamik metsas vajaminevast matkavarustusest. Hotellides on hommikusöögid samuti hinnas, v.a. Iquitose linn.
Hinna sees ei ole ehk enesel tuleb osta söögid-joogid väljaspool Amazonase metsaretke, kuid viimased on Lõuna-Ameerikale kohaselt üpris soodsad. Samuti ei kuulu hinna sisse reisikindlustus, otseselt programmi mittekuuluvad lisaekskursioonid (mida ei ole ka programmis kirjas, aga mida on mõnel pool võimalik korraldada), ühesõnaga kohad, kuhu võib-olla kõik ei soovi samaaegselt minna. Igal juhul suurte lisakulutustega sul arvestada ei tule – metsas pole raha kusagil kulutada ning ka mägedes on elu tagasihoidlik ja pigem säästliku viisiga. Suveniiride ja käsitöö ostmiseks või õhtustele väljaskäimistele
kuluvaid summasid me loomulikult ette ennustada ei oska, kuid kokkuvõttes oleme soovitanud järgmist-kui arvestad maksimaalselt 500 euroga kogu reisi peale, siis on selle eest kindlasti korralikult ja rikkalikult söödud, joodud, õhtuti väljas käidud ja kott suveniire ja käsitööd pilgeni täis. See siin on Ivo arvamus. Minul ja meie seltskonnal on tavaliselt kulunud samapikal matkal poole vähem raha. Korralduslikust poolest veel – kuna tegemist ei ole tavalise turismireisiga, siis ei ole kaugeltki kõik meie eest
ette-taha ära tehtud ning igal pool valge põllega teenindaja ootamas. Samuti ei lähe kontseptsiooniga kokku ööbimine nooblites ketihotellides – pigem paneme rõhku kohalikule karakterile, arhitektuurile ning kindlasti ka asukohale. Kõik meie majutuskohad on väikesed lihtsad perehotellid ning asuvad alati linna südames,
jalutuskäigu kaugusel nii vaatamisväärsustest, söögikohtadest kui ka ööelust. Džunglis on meie elukohaks personaalne kämping (lodge), kus meie eest hoolitsevad personaalselt nii kohalik kokk, rajaleidja ja veel mitmed abilised. Majutus on kahekohalistes tubades, džunglis kahekohalistes bungalotes (ühese toa lisamaks kokkuleppel). Ühtegi matka ei džunglis ega mägedes ei tee me koos asjadega, eesmärk on loodusvaatlus ja mitte sport. Seega eeldused sellel reisil osalemiseks on kindlasti vaid psühholoogilised ning
seotud kliima ja muude tingimustega, mitte vanuse või füüsilise vormiga. Samuti oleme retke jooksul tihti nö vabas graafikus, et ei peaks pidevalt kiirustama. Jooksvalt otsustame nt söögikohti ja loomulikult ei ole kohustust ka kogu aeg kogu grupil koos viibida – soovi korral leiab piisavalt hetki üksiolemiseks. Paljudele olukordadele läheneme loovalt ning ei planeeri algusest lõpuni igat sammu ette. Piisavalt on ruumi improvisatsiooniks, fotopeatusteks jne.

Reisijuht Ivo Tšetõrkin endast ja Peruust:
„Andsin hinge Peruule täpselt 10 aastalt tagasi ja sellest ajast saadik olen ninast sabani sellesse maailma sukeldunud. Oma reisidel proovin anda teistelegi võimaluse mitte ainult näha, vaid ka tunda – nautida kultuuri ja loodust täiel rinnal. Püüan kõikidel oma reisidel järgida mõtteviisi, et ei reisita üksnes silmadega kõik meeled on olulised. Mitte ainult see, mis sa näed, vaid ka lõhnad, maitsed, helid. Ainult nii võib juhtuda, et nuusutad Päris Elu Hõngu ja sinuni jõuab tükike teise kultuuri olemusest. Lisaks kuulsatele vaatamisväärsustele meeldib mulle käia ka veidi rohtunud radu. Linnades aga ei unusta
kunagi kööki, muusikat ning ööelu – me ei tee seda tüüpi reise, kus giid kell 6 õhtul, kui „ametlik“ osa läbi, kübarat kergitab ning magama läheb. Olen leidnud üles „selle ägeda nurgataguse baari“, kus ketšua indiaanlased oma maisi-chicha’t joovad, kokalehte närivad ning vanaisadelt kuuldud lugusid pajatavad – on ju seegi osa kultuurist. Ühesõnaga usun, et minu keeleoskus ja Peruus elatud ajal saadud kogemused avavad salauksi mitte ainult minule, vaid ka minuga reisijatele. Minu tegemistest Peruus saab lisaks lugeda minu
raamatust „Minu Amazonas. Jõkke pisiimine keelatud!“, järelvaadata ETVs 2015. aasta kevadel jooksnud reisisarja „Õhinapõhised Peruus”