Suhtlus läbi energiate

Elu on lill ütles liblikas,
elu on sitt ütles sitikas,
elu on nagu on krooksus konn 🙂

Ma olen väikesest peale vaadanud inimesi ja mõelnud, et miks nad on või käituvad nii, nagu nad seda teevad. Ajapikku imbus minusse tõdemus, et kui mina oleksin tema ja läbi teinud kõik samad asjad, mis tema, siis ma mõtleksin, tunneksin ja teeksingi kõike nii nagu tema. Ehk oleksin tema.

See taipamine oli minu jaoks baas loobumaks järk-järgult maailma ja inimeste parandamisest. Hiljem sain aru, et nii annan inimestele tegelikult võimaluse olla nemad ise. Kogeda ja õppida kõigist neist unikaalsetest kogemustest, mida pakub siin Maal iga hingetõmme.

Varasemalt maailma parandamiseks kulunud energia investeerisin hoopis endasse. Kogedes endas järjest kasvavat armastust, harmooniat ja suhete paranemist liikus pendel minus maailma aktiivse parandamise tsüklist hoopis selle vastandserva, kus püüdsin olla sedavõrd endale keskendunud, et minu mõju oleks ümbritsevale minimaalne. Loobusin inimestele nõu andmast, välja arvatud juhul, kui nad seda küsisid, metsas käies tõstsin jalgu kõrgelt üle rohu, et hein püsti jääks, tööl hoidsin tagaplaanile. Püüdsin püsida kontaktis Kõiksusega endas ja jääda kõikjal vaatlejaks. Otsisin endas seda, mida enda ümber kogesin. Minu jaoks olid ja on jätkuvalt võrdselt väärad nii füüsiline, vaimne kui ka energeetiline ilma loata sekkumine teiste asjadesse. Seda etappi läbides tunnetasin, hingasin sisse ja jälgisin maailma ning selle peegeldust endas. Püüdsin aru saada kus lõpeb maailm ja algan mina ning vastupidi. Miks või kuidas on kõik nii nagu on? Kes ma olen? Milline on see osa süsteemis, mida minul on lubatud mõjutada, muuta, luua?

„Suhtlus läbi energiate“ on Harmooniaenergia tasemepühitsuse eelduseks olev kursusetöö, mille raames kirjeldan ja võtan enda jaoks kokku need suuremad energeetilised seaduspärasused, mida olen kogenud ja mis toimivad meie kõigi igapäevaelus. Me kõik oleme loojad ja kasutame energiaid – ükskõik, kas teadlikult või alateadlikult.

Energia liikumine inimesest keskkonda ja vastupidi

Miks ma olin linnas käies või tööl kindel, et nädalavahetusel teen harjutusi ja mediteerin topelt aga kodupäeval leidsin end diivanilt või vannist mõnulemas, lastega mängimast või metsas kolamast. Ise ikka ja jälle imestades, et kuhu kadus minu sisemine surve pumbata energiaid ja töötada nendega igal hetkel? Kuhu kadus minu vajadus areneda, puhastuda, luua endale sobilikku keskkonda, tellida taipamisi, toetada abipalujat, nautida mööduva võimsa inimese energeetilist paid ja silitada ise mõnd möödujat või visata mõni energeetiline vimka?

Või siis miks hakkavad lapsed krutskeid keerama ja pahandust tegema, kui nad satuvad väga palju kõrgema vibratsiooniga energiat täis pumbatud keskkonda? Või miks nad jäävad intuitiivselt vait ja tõmbuvad endasse, kui nende ümber lahvatab tüli?
Vastused nendele ja paljudele teistele küsimustele sain, kui õppisin märkama ja juhtima nö heledamat ja hallimat energiat.

Asetame energia tinglikult skaalale hallist valgeni.

Mida hallim, seda raskem ja madalam vibratsioon, mida heledam, seda kergem ja peenem vibratsioon.

Madal vibratsioon käib kaasas saastumise ja enesetunnet kehvaks tegevate emotsioonide, mõtete ja tegevustega. Hele vibratsioon käib kaasas puhtuse ja enesetunnet tõstvate emotsioonide, mõtete ja tegevustega.

Juhul, kui me viibime heledama energiaga ehk peenema vibratsiooniga keskkonnas, näiteks kirikus, klassikalise muusika kontserdil, looduses, puhaste mõtetega inimese seltskonnas jne, siis tunneme kuidas väsimus kaob, meel läheb rõõmsaks, energiat voolab justkui juurde. Tegelikult nii ongi. Kõrgema vibratsiooniga kohtades hakkab hallim energia meist välja voolama ja sedamööda kuidas see asendub värske heleda energiaga tunneme kuidas elu muutub justkui helgemaks.

Juhul kui me viibime meie energiast väga palju kõrgema vibratsiooniga energiaga keskkonnas kogevad tundlikumad tihti ebameeldivaid aistinguid. Kellel sügeleb, kellel valutab, kes tunneb seletamatut tigedust jne. Põhjus on selles, et hall energia surutakse heleda energia poolt jõuga välja ja see teeb haiget. Keha ei ole harjunud nii suure koguse nii palju peenema energiaga. On vaja mõista ja anda kehale kohanemiseks aega, periood on vaja lihtsalt üle elada.

See on esmapilgul tagurpidi olukord, kus inimesele pakutakse head, ta saab sellest isegi mõistusega aru aga tunneb ometi kuidas see teda tont teab miks ärritab. Muidu „hästi kasvatatud“ lapsed hakkavad krutskeid tegema ja „tüli norima“. Rasketest tingimustest pärit lapsed muutuvad õelaks ega saa isegi hiljem aru, miks ühe või teise teoga hakkama said. Siin on oluline last mõista ja anda talle aega. Mida raskemast keskkonnast laps pärit on, seda rohkem on temas taaka, mida välja puhastada, seda rohkem on vaja talle aega ja mõistmist anda.

Hallima energiaga keskkonnas tunnevad inimesed end halvasti. Püütakse vaistlikult lahkuda. Jäädes muututakse sageli närviliseks, tigedaks jne. Järgneva ebaadekvaatse käitumisega raisatakse ära olemasolev hele energia ja avatakse tee hallimast hallimale. Üksnes tugeva korrastatud heleda väljaga inimesed suudavad sellises keskkonnas tõsta üldist vibratsioonitaset sedavõrd, et kaasviibijate enesetunne paraneb ja tülid lahenevad justkui iseenesest Selliseks inimeseks on igaühel võimalik end treenida.
Juhul, kui inimene oskab märgata madala energiaga keskkonda sattumist ja ta on mingil põhjusel otsustanud sinna jääda on tal oma energia ja vibratsioonitaseme hoidmiseks ning arendamiseks mitmeid võimalusi. Valik sõltub inimese vajadusest ja treenitusest.
Mina olen kasutanud enamasti järgmisi võimalusi:

• Mugav äraolemine ehk ajutine isolatsioon. Lühiajaliseks mugavaks olemiseks olen loonud enda ümber energeetilise kaitsekihi, mis peegeldab minust eemale kõik madalad võnked ja laseb läbi ainult kõrgeima just minule sobiliku energia. Olen justkui kapslis, millest tuleb läbi ainult see energia ja info, mis on mulle vajalik oma asja korda ajamiseks ja edasi liikumiseks.
• Enese puhastus ehk suurem hall tõmbab minust väiksema sarnase välja (enda külge.) Kasutades Universumi külgetõmbeseadust ja samasuseprintsiipi olen kodeerinud mind ümbritseva suure halli energia leidma minus samasugust energiat ja seda enda, kui suurema külge tõmbama ning minust välja viima. Samal ajal jälgin alati protsessi kulgu ning täidan tekkivat vaba ruumi just minule sobiva puhtaima energiaga minu kõrgeimaks hüvanguks.
• Ümbritseva halli mõjutamine läbi heleda energia keskkonda suunamise. See protsess toimib nagu päikesetõus. Vaikselt ja kindlalt hakkab keskkonda juurde voolama valgust ehk armastust, mis on suunatud just nendele inimestele ja sisaldab igaühele personaalselt sobilikku värsket kõrgeima võnkega energiat, just tema kõrgeima eesmärgi teostamiseks. Õhkkond harmoniseerub, inimesed tunnevad end mõnusalt. Võti seisneb selles, et inimesed, kes on täidetud armastusega tunnevad end hästi. Inimene kes tunneb end hästi, kohtleb ennast ja kõiki ümbritsevaid armastusega.
• Ümbritsevat halli saab ka suunata roosasse kotti, et see siis puhtasse valgusesse armastuseks ümber töötlemiseks saata. Selleks on lihtsalt vaja visualiseerida kuidas hall energia suitsuseks keeriseks keerdub ja roosasse kotti voolab. Kott täitub ja ümbrus saab üha puhtamaks. Hele energia täidab kõik kohad. Kõik on hele, hõbedaselt sädelev. Kõigil on kerge, puhas ja mõnus olla. 🙂

Ja nüüd vastus I osa alguses esitatud küsimusele, et miks ma sageli ikka ei tegele nädalavahetustel kodus olles intensiivselt energiate liigutamisega.

Ma elan maal puhtas keskkonnas. Minu kodu on täis armastust, harmooniat ja valgust. Minu sisemised väärtused on armastus, harmoonia ja valgus. Minu, meie pere ja kodu vibratsioon on kõrge. Seda on lihtne hoida ja tõsta.

Linnakeskkonna vibratsioon on oluliselt madalam ja energia hallim. Seega sattudes madalama vibratsiooniga ja hallima energiaga keskkonda, loon ma enda energia hoidmiseks ja arendamiseks ühisväljaga tugevama sideme ja kasutan vastavalt vajadusele muuhulgas ülal kirjeldatud võimalusi. Piltlikult öeldes oli ja on saastunum keskkond minu jaoks nagu jõusaal – kasutan tänulikult seda võimalust enda treenimiseks ja igakülgseks arendamiseks.

Koju sõites puhastasin, lappisin ja laadisin vastavalt vajadusele pereliikmeid – jälle areng ja treening.

Koju jõudes tundus aga loomulik, et pärast intensiivset treeningut on puhkus täiesti õigustatud. Seega mõnulesin diivanil, vannis, õues murulapil, mängisin lastega või laadusin pehmelt metsas või mereääres kolades. Ühest küljest oli ajaline vahe tööpäevase treeninguperioodiga lühike, teisest küljest olid aga minu ja kodukeskkonna energiad üpris sarnased, mistõttu puudus mõnda aega sisemine surve energiate pumpamiseks. Vaja oli pigem taastuda.

Olgu mainitud, et nüüd juba tasemepühitsuse järgselt liigitaksin sellise elustiili õngekorgi tehnikaks. Ehk siis kui surutakse vee alla siis tekib surve pinnale tõusta. Muidu aga hulbiks ja mõnuleks niisama, mis on ju suurepärane aga juhul, kui on soovi luigena taevalaotusse tõusta, on vaja sihid ja tegevused ümber mõtestada. Soov igal juhul on olemas ja tänaseks on nii sihid seatud, kui tegevustega algus tehtud.

Väljade vastastikune mõju -grupienergia

Olles kord ühe abielus meeskolleegiga sattunud esimestena koosolekute ruumi, vajusin mina seniks kuni tema oma töist telefonikõnet pidas, kodusesse mõnusasse oma kaasa kaisus olemise tundesse. Kolleeg lõpetas kõne ja pöördus minu poole fraasiga: „Kalli, kas sa …“ ja siis tabas tea köha …

Üks teine kord, kui olin end ühe teise meeskolleegi pika telefonikõne lõppu oodates taas kodustesse mõnudesse mähkinud, kuulsin teda minu poole pöördumas: “Kalla … [vaikus] .. Unusta ära!“.

Me oleme märganud kuidas tunded ja emotsioonid on nakkavad. Kui keegi ruumis haigutab, siis haigutavad peagi ka teised või kui lähedusse satub inimene, kes on tohutu õnnelik, siis laieneb see ka ülejäänutele. Pidevalt toimub energeetiline infovahetus ja üksteise mõjutamine, kus oleme kord mõjutatavad, kord mõjutajad. Miks või kuidas?
Põhikooli füüsikas tutvustatakse voolu tekkimist poolis, kui see asetada magnetivälja. Omavahel suhtlevad väljad ja tulemuseks tekib pooli induktsioonvool.

Sama moodi suhtleb igaüks läbi oma välja igal ajahetkel kõigi ümbritsevate väljadega. Tugevama ja korrastatuma väljaga inimene käivitab teises inimeses läbi nii temas kui teises inimeses oleva sarnase energia samad protsessid, mis temas endas parasjagu toimuvad. Kui mõjutatavas sarnane energia puudub või on üliväike, siis tema ei „käivitu“ või „käivitub“ aeglasemalt. Ilmselt käivitasin mina läbi oma treenituma ja korrastatuma välja nendes abielumeestes sama sooja armastuse ja naudingutunde, milles ise mõnulesin ja nii premeerisid nad mind spontaanselt imearmsa pöördumisega 🙂

Elades ja töötades gruppides on hea teada, et igal grupil ( perekond, sõpruskond, töögrupp) on oma grupienergia ja vibratsiooni tase, mis on summa grupi liikmete energeetikast. Ükskõik mida grupi liige mõtleb või teeb mõjutab see otsekohe grupienergiat ja läbi selle kõiki grupi liikmeid. Mõju suurus sõltub liikme tahte fokuseeritusest, energia korrastatusest ja tugevusest. Grupienergia organiseerub (korrastub) vastavalt energeetilisele liidrile – öeldakse ju, et grupi liikmed lähevad oma liidri nägu. Tavaliselt on liidriks perepea, sõpruskonna eestvedaja või töögrupi juht. Juhul, kui gruppi satub inimene, kes osutub senisest liidrist „tugevamaks“ või juhtub midagi, mille tulemusena muutub energeetiliselt tugevamaks keegi teine, toimub grupienergia ümberorganiseerumine ja sellega koos nö võimu vahetus. Juhul, kui on tegemist töökollektiiviga, kus olemasolevat juhatajat kohe vahetama ei hakata, öeldakse uue juhi kohta, et tegemist on mitteformaalse liidriga.

Lastega perekonnas on tavaliselt liidriks üks vanematest. Täiskasvanud inimesel on vahel omad mõtted ja tõekspidamised, millest hoitakse kinni ja levitatakse läbi biovälja, sõnade, tegude. Lapsel võib olla samadest asjadest hoopis teine arusaam. Mõlemad arusaamad võivad olla just selle inimese kontekstis õiged, mistõttu jäädakse oma seisukohtadele kindlaks. Lapsevanema, kui energeetilise liidri väli üritab järjekindlalt lapse energeetikat enda järgi korrastada aga laps ei soovi seda. Tekib konflikt. Ükskõik kas sõnadega või sõnatu. Üks toimiv lahendus on sellisel juhul tõekspidamise vabaks laskmine ja tekkinud ruumi täitmine armastusega.

Tõekspidamise vabaks andmisega puhastab vanem oma energeetika tõekspidamise energiast, mille tulemusena tema väli ei kirjuta enam oma lapse välja seda osa üle. Lapsel puudub põhjus protestimiseks ja ta saab vabalt oma teed valida. Nii rikastab laps perekonna grupienergiat oma areneva tõekspidamise värske energiaga. Teisalt avanevad vanemale uued vaatenurgad samale olukorrale, mis on enne kõike tema enda jaoks igati loov ja rikastav.

Grupienergia toimib sõltumata vahemaast või ajast. Ei ole vahet, kas vanem andis oma tõekspidamised vabaks lapse vahetus läheduses või sadade kilomeetrite kaugusel, info liigub ja protsessid käivituvad. Pärast vaimseid praktikaid, millega olen tegelenud ka lastest eemal viibides olen kogenud oma laste juurde naastes nii nende helguse, helluse ja sisemise õnnelaineid kui, nö heast peast oksendamist, meeletut öist higistamist jne.
Just tänu grupienergiale laienevad minu arengud minu perekonnale, vanematele ja ka vanavanematele vabastades neid minu dogmadest, mis läbi grupienergia on osa ka neist, andes neile soodsamaid võimalusi teha muutusi oma tõekspidamistes.

Energiate teadlikust kasutamisest enda ja teiste tervendamisel – tervendaja roll

Igas inimeses elab kaks hunti. Valge hunt ja hall hunt. Võidab see, kummale Sa keskendud!

Mul on üks pensionärist kolleeg. Ääretult erudeeritud, selge pea ja sooja südamega naine. Kord jutustas ta pealelõunast kohvi rüübates läbi huumoriprisma ühest kunagisest keerulisest seigast oma töö- ja pereelus. Hetkel kui ta hakkas rääkima oma abikaasast lõi ta väli helendama. Tema jutus oli tunda südamest tulevat soojust, armastust ja tänu oma abikaasa suhtes. Kuulasin jutustust kogu oma olemusega ja ühtäkki taipasin mehhanismi, kuidas me kutsume oma ellu kõike seda mis meie elus on.

Absoluutselt igal energeetilisel või materiaalsel olendil või moodustisel on oma energeetika, mis on unikaalne ja kodeeritav nii meie endi, kui keskkonna poolt. Kui me soovime midagi või mõtleme või kõneleme või tegeleme asjadega, mida siiralt naudime siis korrastub meie väli, lööb helendama ja loob meile juurde võimalusi selleks millega parasjagu tegeleme. Meie väli on meile justkui käe pikendus nende tegevuste ja olukordade juurde mida me oma mõtete ja tegudega oma ellu kutsume.

Me sünnime ja satume oma elus kohtadesse, olukordadesse ja energiatesse, mida me oma väljaga valime. Energia loob mõtet ja mõte energiat see on kodeerimine. Hall tõmbab halli ja hele heledat. Sellelt tasandilt vaadatuna on kõik väga lihtne. Sarnase ivaga aga uues kuues või vaatenurgas sündmus järgneb sarnasele seni, kuni tuleb taipamine. Taipamisega muutub mõttemuster, toimub areng vaimsel tasandil ning muutus energeetikas. Ühtäkki on toimunud justkui selginemine, vabanemine. Sisemine surve või valu kaovad.
Kui me oleme jõudnud oma elus millegi taipamiseni ja selle tulemusena vabaneb energeetiline blokeering, tellib meie väli meile lahkunud blokeeringuenergia asemele jumalikku energiat. Tunneme endasse saabuvat soojust, pehmust ja helgust ning paraneme. Meie ise oleme enda tervendajad ja oma elu loojad.

Üks harmoonilise elu võtmetest on edasiviivate ja kõikide muude mõtete vahekord. Mida rohkem on jaatavas kõneviisis mõtteid, seda õnnelikumalt inimene end tunneb. Seda rohkem on tal elujõudu.

Teine võti on oma meele kontroll ehk eesmärgile keskendumise võime. Mida paremini kontrollib inimene oma meelt ehk seda millega ta mõte parasjagu tegeleb, seda kergem on tal hoida oma mõte positiivsete asjade juures. Seda tervem on tema energeetika. Seda rohkem suudab ta läbi visualiseerimise luua oma elu ja arengut.

Nende kahe võtme koosmõju illustreerimisel kasutan mõtete tellimuse vastuvõtjana taksojuhti, kes asub meie tellimust täitma.

• Autosse istub linnakodanik ja teatab: „ma ei taha rongijaama, ma ei taha teatrisse, ma ei taha Lasnamäele, Tartusse tahaks aga sinna ei saa juuuu, sest …“ Taksojuht on vastutulelik ja alustab sõitu. Kõigepealt võtab ta suuna rongijaama, sest seda mainiti esimesena. Ehk leiab kallis eksinud klient sealt selle, mida otsib. Aga klient jätkab tellimuste esitamist: „ma ei taha Viljandisse, Austraaliasse ka ei taha, sest seal on nii palav jne …“ Sellel kliendil puudub suund ja keskendatus.
• Autosse istub teadlik linnakodanik ja tellib : „Mul on vaja rongijaama. Mul läheb poole tunni pärast rong.“ Takso alustab sõitu. Kodanik näeb aknast R-kioskit „Oi, mul on vaja ajalehte!“ takso peatub ja nii tuleb enne rongijaama jõudmist peatuseid kõikjal, mis suudab meelt köita. Tegelikult ei ole selge kas rongijaama jõutaksegi, sest oma meele järgi tellimusi esitades on küll mõnus ja lausa voos olemise tunne aga algne siht on ununenud. Sellel kliendil on küll kaunid mõtted, kuid puudub keskendatus millegi suure loomiseks.
• Kui taksosse istub kodanik, kes teab mis on tema hetke eesmärk ja suudab tellimuse saamiseni sellele ka keskenduda, siis … ta saab selle. Taksoga Ameerikasse sõitmine on küll üsna pealehakkamist nõudev ettevõtmine aga see on ju võimalik.

Sageli võib kuulda inimesi rääkimas voolamisest ja voos püsimisest. Usutakse, et kõik tuleb iseenesest – soovi ja oota 🙂 Tulebki! Ainult, et mida voolavamalt elu kulgeb, seda suurem on ja on olnud inimese varasem vaimne töö piisava korrastatuse saavutamiseks. Üks võimalus korrastatuse loomiseks on positiivne jaatav kõneviis ja eesmärgile keskendumine.
Seni kuni inimene aga oma mõtete, tunnete ja tegudega on alles teel harmooniasse ja tõelisse voolamisse on tal vaja arstide, tervendajate ja abivalmis valgusolendite abi. Kui inimene elaks kooskõlas enda ja universumiga oleks tal igal hetkel piisavalt just tema vajadusele vastavat Jumalikku energiat. Selline inimene elab sisemises harmoonias, arengus ja õnnes ning tema keha teenib teda laitmatult lõpuni.

Meie ühiskonnas on tavaks pöörduda eluliste ja terviseprobleemide puhul arsti või tervendaja poole. Järgnevalt tõmban tinglikult jämeda joone tervendajate ja arstide vahele võrdlemaks vastavate suundade lähenemist inimese tervendamisel. Joon on tinglik, sest patsiendile on sageli parim lahendus patsiendi, arsti ja tervendaja koostöö, kuna igal osapoolel on kasutada vahendid, mis teistel pooltel puuduvad. Koosmõjus annavad aga sünergilise tulemuse.

Seega, teaduspõhist ravi toetab akadeemiline väljaõpe, suhtevõrgustik, kolleegide vahel jagatud kogemused, teaduslikud uuringud. Kui kehas on midagi valesti, siis muudetakse olukorda läbi materiaalse tasandi – ravimid või operatsioonid.

Tervendajad lähenevad patsiendile enamasti läbi mentaalse ja energeetilise tasandi. Puhastatakse patsiendi energiad, luuakse, avatakse ja harmoniseeritakse energiakanaleid ja tõstetakse vibratsiooni ehk luuakse energeetilisi eelduseid mõttemustrite muutmiseks.

Taipamisi või uusi mõttemustreid on kergem saavutada, kui püüda patsiendis olemasolevat halli energiat kas koos haigestunud kehaosaga välja lõigata, alla suruda, üle kirjutada või asendada värske ja heleda energiaga. Psühhiaatrid kasutavad materiaalsest tasandist lähtuvalt reeglina kombinatsiooni tablettidest ehk maha surumisest ja kõikvõimalikest teraapiatest ehk üritavad pressida uut ja värsket kohta, kus on vana ees.

Tervendajad oskavad vanad energiad välja puhastada ja on rohkem kui arstid orienteeritud juhatama või provotseerima patsiendis mõttemustrite muutumist. Nii ühel kui teisel juhul sõltub tervenemine kõige rohkem patsiendi enda otsusest olla terve ja tahtest luua endas reaalset harmooniat.

IX sajandil konstateeris Karl Ernst von Baer avastusena, et palju rohkem tittesid jäi pärast sündi elama, kui sünnitust vastuvõtnud arst enne tite vastu võtmist käsi pesi. Seega puhtus on oluline.

Arstide, kui materiaalse tasandi ravitsejate puhul on lisaks teadmistele ja oskustele väga oluline füüsiline puhtus. Nende ravi tagajärjed piirduvad enamasti inimese kehaga. Ravi tulemus on reeglina raamatutesse kirja pandud ja patsiendi oma osalust eeldatakse raviskeemi füüsilisel järgimisel.

Tervendaja, kui energeetilise tasandi kaudu avitajal on lisaks teadmistele ja oskustele väga oluline eeldus enese sisemine harmoonia ja kõikide energeetiliste kehade puhtus ning treenitus. Mõttepuhtus, tundepuhtus ja emotsionaalne puhtus, sest see kajastub nende energeetikas. Selles samas energeetikas, millega nad küsijaid avitavad. Tervendaja energeetika võrdkuju on arsti käed. Tervendaja tegevuse toime on läbi grupienergia laiem kui arstil. Puudub ajaline piir ja vahemaa. Kõik on siin ja praegu. Sina, su lapsed, vanemad, elus ja surnud vanavanemad jne. Tavaliselt on tervendamise ajal vabastamisel energeetiline blokeering, mis on kogu grupil (antud juhul perekonnal) ühine aga hetkel soovib just see patsient sellest vabaneda. Kui patsient lahendab endas blokeeringu ise või tervendaja vahendusel, siis muutuvad mõttemustrid. Lahendus laieneb kogu grupile nii energeetiliselt, kui ideoloogiliselt läbi patsiendi uute arusaamade.

Arstide puhul eeldatakse, et nad hoolitsevad oma füüsilise tervise eest. Arst on patsiendile abi osutades puhas ja terve, sest muidu võib patsient oma hädale lisaks saada arstilt nakkuse. See on jälle füüsiline tasand.

Tervendajale paralleeli tõmmates on tervendaja esmane kohus tegeleda oma hingehaavade ja teiste energeetiliste pusade tervendamisega. Ükskõik kas ta valib enda tervendamiseks haavalt-haavale liikumise ja/või palub valgusolenditelt abi ja/või tõstab vibratsiooni sedavõrd, et energeetilised pusad lihtsalt lahustuvad jne.

Mulle väga meeldib, ühe valguse kaardi sõnum. See on järgmine:

„Tervendajad on need, kes on tervendanud piisavalt oma haavu, et võiksid teistele head teha. Tervendajad pakuvad kaastundlikku abi neile, kes seda vajavad. Neil on nii vanemlikke kui hellitamise aspekte, ning rohelised näpud, mis aitavad teistel terveneda ja kasvada. Tervendajad jõuavad oma sisemisse sügavusse, et leida teistele teejuhiseid, ning pakuvad armastust, hoolitsust, ruumi ja tehnilist ekspertiisi, mis on vajalikud tervendamise armu loomiseks. Tervendajad ei pea end oma võimete tõttu eriliseks, kuna see eraldaks nad abivajajatest. Kui abivajajad toetuks neile kui tervendajatele [tervendaja on siis aktiivne pool ja abivajaja passiivne] mitte kui armu kandjatele [siin on abiküsija aktiivne pool enda tervendamisel], blokeeriks see armastuse ja võrdsuse, mis on tõeline tervendamise võti. Tervendajad aitavad inimesel tervendada konflikti enda sees ja saavutada sisemise rahu, mis on selleks vajalik.“

Kõik see, mis on minu ümber on ka minu sees. Mul alati õigus ja kohustus ennast armastada, õnnistada ja tervendada. Kui minult palutakse abi, siis on see asi, inimene või olend minu „ümber“. Jällegi, mis on minu ümber on ka sees. Ja nii ma otsin peegeldust kasutades endas üles paluja probleemi energia ning tervendan seda kohta endas. Koht terveneb ja minu väli muutub. Minu ja abipaluja väljad suhtlevad ning patsiendis käivitub tervenemine.

Tervenemise tehnikaid on palju. Hetkel tiivustab mind enim läbi enda tervendamise ümbritseva tervendamine. See lihtsalt võimaldab mul tegeleda iseendaga ja sisaldab ühtlasi vastust sissejuhatuses esitatud küsimusele: „Milline on see osa süsteemist, mida minul on lubatud mõjutada, muuta, luua?“

Ma ei tea endiselt kes ma ikka päriselt olen. Samas tunnen, et minus on külluses armastust, harmooniat, ürgsust, sihikindlust ja heatahtlikkust. Mu keha on müstiliselt tark. Jätkuks mul vaid taipu ja enesekindlust usaldada tema antud vastuseid enne, kui neid kusagilt raamatust loen või töötoast kuulen. Ma tean, et olen teel iseendasse. Mida sügavamale jõuan, seda õnnelikumaks muutun. Muutub maailm minu ümber – minu maailm 🙂