Hagal Õpetus

Juuli. Lõhnade kuu. Minu üllatuste hommik.

Külm hommik. Olen jõudnud tagasi tunniselt jooksuringilt. Keegi on just jõudnud protseduurile. Kallistame. Mina üdini märjana. Vihmasadu ja vesine rohi pole jätnud miskit kuivaks. Saadan inimese aita vihmavarju. Ise hüppan jõkke higist vabanema. Kuivad riided seljas sisenen aita. Poen püramiidi alla. Mu patsient on mõnusalt põhkude peal ja teki all soojas. Vaatame üksteisele otsa. Otsin tunnet endas, mis viib mu õige protseduuri alguse juurde. Tunne on veel teel mu poole kui patsient, tegelikult teekaaslane, võtab oma kõrvast pleieri kõrvaklapi ja paneb mulle kõrva. Kuulan. Deva Premal: https://www.youtube.com/watch?v=DG5lgpNnia0

Kuulan ja lasen end mantrast kanda. Tasakaalustamine algab iseenesest. See on protseduur mulle ja talle. Oleme mõlemad andjad ja vastuvõtjad. Oleme tervendajad üksteisele ja maailmale. Mingi hetk mõistan, et tegu pole protseduuriga. Käib sellise elu loomine, mida igauks meist ihkab. Elu mida nii luuakse, pole sirge kiirtee. Selles võib olla valu, mis toob pisarad silma kui ka hetki täis rahulolu ja õnne. On armastus enda ja oma otsuste suhtes. Kohati on need otsused riskantsed. Ei ole teada kuhu need viivad. Aga nii mõnus on ise otsustada, tegutseda ja vastutada.

Tasakaalustamine käib. Tunnen kord oma kord teekaaslase kehas pigeid. Ühel hetkel ta hakkab nutma. Vaikselt voolavad pisarad. Pinge temas tõuseb. Maseerin tumedaid punkte ta päikesepõimiku ümbruses. Pigistan turjal ja kuklal sooni. Kanalid avanevad, pinge kaob. Veel mõned minutid ja me mõlemad lõtvume. Vaatan pilliroo matte aida laes. Olen selles hetkes. Hea on, kaon sellesse hetke täielikult koos teekaaslasega. Ka tema vaatab lage ja samas sügavale enesesse.

Siis ta lausub – sa toetad nii paljusid, kes sind toetab. Samal hetkel selle vaikselt ja siiralt esitatud küsimusega tunnen piibelehe lõhna. Hetkega upun sellesse. Enne kui suu avaneb ütleb iga mu rakk – SINA. Ma ei mõtle, mu suu ei liigu, olen ise see vastus. Lõpuks lõhuvad huuled vaikuse ja ütlevad SINA.

Seda küsimust, kes sind aitab on mulle esitatud tuhandeid kordi. Alati olen vastanud. Olen vaid kanal, milles voolab kõiksuse energia. Saan seda kasutada palju ma hetkel suudan läbi oma keha kanaldada. Kui olen siiralt tegusemas on seda energiat lõputult. Ma ei väsi ka pika päeva ja pingelise nädala lõpuks. Tunnen, et toimin nagu loodus, mis õhtuti uinub ja hommikul uue jõu ja säraga alustab. Sellises vastuses on tõde. Sellise vastuse saab küsija, kes soovib vestelda. Vestluse tase on. Miks auto liigub. Sellepärast, et valad paaki bensiini.

Olümpia mängud on nelja aasta tagant. Veidi tihedamalt tunnen pojengi, piibelehe või kuslapuu lõhna kui inimene minult midagi küsib. Vahel tunnen ka miskit ebamaist lõhna, kui tullakse tasakaalustamisele. See on väga meeldiv ja viib mind unistuste maailma. Tundes selliseid lõhnu, tean et see inimene on tulnud siiraste kavatsustega ennast leida ja armastama õppida. Tean, et sellise inimesega on meil üksteisele midagi õpetada, sõnum edasi anda. Ta toob mulle nagu pileti laulupeole. Seda juhtub harva, kuid on väga eriline. Tajud kuidas on üles leitud su inimlik külg. Kui küsimus mulle tuleb lille lõhnas, siis on see nagu meeldetuletus. Tegelikult tahetakse teada – kas sa oled õnnelik, kas sa naudid oma elu, KAS SA ARMASTAD ENNAST SELLISENA NAGU OLED? Kas peale teiste teenimise ning töö oled sa veel endaga kontaktis. Kas sa vajad abi, et leida oma elus kinnised ringid, millest välja tulla. Kas sul on julgust otsida ja öelda endale, et oled kinni jäänud. Olen väga tänulik inimestele, kes tulevad lillelõhnas. Neis on miski inimlik külg hästi arenenud. Mina olen selle unustanud. Nad tulevad oma siirusega ja näitavad osavõtlikkusega, millele ma oma fookuse pean suunama.

Protseduure tehes tunnen vahel tavalisi igapäevaseid lõhnu. Tajun kärsahaisu, happelõhna, mädamuna lõhna. Need tekivad siis kui inimeses vabanevad, viha, hirmud, armukadedus. Tuleb ka alkoholi ja sigareti lõhna. Meie kehas salvestunud tunded ja emotsioonid omavad lõhna, värvi, sagedust, lihtsalt õeldes heli. Kohati on emotsioonide vabanemist kuulda naksumise ja kerge kärinaga. Nagu rebitaks riiet. Kui emotsioonid on kogunenud pikka aega ja neid on palju, siis vabanedes on nad tuntavad. Ka inimesed, kes juhuslikult sisenevad protseduuri ruumi tunnevad lõhnu.

Tasakaalustamise edenedes, kui inimene saab kontakti armastusega eneses, olen tundnud imelisi lõhnu. Naudime ja nuusutame neid koos patsiendiga. See on nagu õnnestunud operatsiooni puhul tuuakse arstile lilli. Mina tajun koos teekaaslasega universumi saadetud lõhnu – kingitust.
Pööripäeva matkal oli mets täis noorte kaselehtede lõhna. Varjulises metsaaluses oli veel tunda piibelehtede hõngu. Õues valitseb nüüd kuslapuu. Hilist sirelit on tunda. Tee ääres on kollendaval rakvere raipel mõnus lõhn. Ka need igapäeva lõhnad aitavad sul enesega kontakti saada.

Kui soovid enese sügavustesse sukelduda, siis tee nii:
Mine metsa või parki. Hinga rahulikult kõhuga mõned minutid. Leia endas sisemine vaikus. Kõnni, pane vahepeal silmad kinni. Võid lasta end kellegil juhtida kinnisilmi. Leia lõhn, mis sind kutsub. Lähene sellele. Kui enne olid silmad lahti, siis sulge need nüüd. Hinga sisse lõhna, mis sind kutsus. Küsi, miks ta sind kõnetab. Naudi seda. Lõhnad on hästi võimsad. Nad võivad meis käivitada kõige ürgsemad tunded. Ole sisemises vaikuses ja lase end täiesti lõdvaks. Keskendu korraks näole, pinguta ja lõdvesta see. Nüüd lase õlad mõnusalt rippu. Pinguta korra käe lihaseid ja lõdvesta siis. Pinguta rinna- ja seljalihaseid, lõdvesta. Sama tee kõhu-, tuhara- ja jalalihastega. Tunneta lõtvust kogu kehas. Nuusuta nüüd oma lemmiklõhna, mis sind kutsus. Tee taotlus, et lõhn vabastab sinus pinged ja emotsioonid. Sa oled vaba.

Loomulikult me suudame endale põhjendada, miks meil pole aega parki või metsa minna. Osta siis endale lõhnav lill. Nuusuta. Võid tööle võtta mõne lõhnaõli, eliksiiri. Loodusliku. Nuusuta õuna või porgandit.
Ole ise leidlik. Tegele juulis lõhnadega. Leia iga päev selleks võimalus. Näiteks hommiku ja lõuna aeg umbes 10 min. Tee taotlus, mida läbi lõhnade endas muuta soovid.

Lapselapsed on minu pool Pesa talus. Nad on palli tagunud koos Henryga ja nüüd on see kadunud. Kõva 15 minutit on otsimine käinud. Rohi leppade ja kuuskede ümber maha tallutud. Lähen appi. Paar hetke otsimist ja ma leian. Ei mitte palli aga selle, kes mind appi kutsus. Kogu palli otsimise aja tajusin samas kandis ärevust. Nüüd leidsin linnupesa. Ema istus pesas, pea maas. Temas võitlesid ärevus, hirm ja teadmine, et peab jääma. Võitis sisemine rahu temas. Samal hetkel kui nägin pesa, pöörasin pilgu kõrvale. Hästi oluline on vältida sellises olukorras silmsidet linnuga. Siis ta tunneb, et on avastatud ja võib lõplikult pesa maha jätta. Kutsun lapsed kohe ära. Tühja pallist. Leiame uue tegevuse. Jätame linnu rahule.

Ülejäänud päeva jooksul läheb mõte ja tunne korduvalt pesale, linnule ning tema meelekindlusele. Ta on minu meister. Otsin endas seda tunnet, mida lind mulle õpetas. Rahu. Otsin endas seda sihikindlust mitte jätta pooleli. Otsin julgust teha asju, mis ajavad hirmule. Tean, et minus ja meis kõigis on sama julgus ja järjekindlus. Tuleb see vaid leida.

Olen nii palju inimestelt kuulnud – ma ei tea, mida oma eluga peale hakata. Mul pole eesmärki, pole soove. Samas räägivad nad kohati väga kirglikult sõbrast kellel läheb hästi, vanaemast, kes saab kõrges eas hästi hakkama ja on seltskonna magnet. Temalt käiakse nõu küsimas ja lihtsalt silma vaatamas. Temas olevat armastust nautimas. Keegi oskab ilusti kardinaid sättida, kodu kujundada või puid laduda. Mõnus on nautida sellise inimese suurepärast käekirja. See inspireerib. Mõnus on sellise inimesega koos töötada, koristada, tema juures olla. Tavaliselt jääbki enamusel inimestel see kogemus vaid hetkeks mentori juures. Lõõgastuseks, väljalülitamiseks, selle inimese aitamiseks. Sa oled saanud aspiriinitableti, mis võtab hetkeks peavalu või kargu millele haiget jalga toetada. Kohati võrdub see sigaretiga, mis hetkeks pinge viib või pokaali veiniga. Küll on teada, kuidas need mõjuvad.

Me valime oma elus valuvaigisti või tuimestaja, selle asemel et valida õpetus, tee, eeskuju. Hea on lihtsalt toimetada koos mentoriga, täita ta soove, tunda end vajalikuna. Tunda, et oled osa suuremast pildist, mida koos meistriga lood.

See on hea.

Veel parem on jälgida samal ajal meistrit ja mõelda, teha taotlus, mõistmaks, mis erinevus on sinus ja temas. Mis teeb temast meistri, sinust õpilase. Tegelikult vast ainult vaatleja. Mida peaksid tegema, et saada imetlejast õpilaseks?

Mõne õpetaja tase tundub nii kõrge, et temani jõuda näib lootusetu. Vali siis endale eeskuju, kes oskab mõnd igapäevast asja hästi teha. Ta võib olla see, kes ei närvelda liikluses. Saab suurepäraselt meikimisega hakkama. Vali õpetajaks inimene, keda sa ei tunne, aga õpib iga päev sinuga samas rongis sõites võõrkeelt. Mõtle, mis impulssi vajad sina, saamaks tema sarnaseks. Leia oma igasse hetke õpetaja, kas enda sees või väljaspool, kes just siis meelde tuleb ja sind toetab, kui soovid käega lüüa. Mõtle kuidas ta käituks sinu olukorras. Kas ta loobuks? Mõtle kuidas käituvad inimesed kui on lükatud välja mugavustsoonist. Kuidas õpetajad hingavad, kõnnivad ja naeratavad? Mõtle kuidas käituvad raskes olukorras. Kuidas püstitavad eesmärke?

Tee nii.
Võta päevas aeg, kus jälgid maailma leidmaks endale eeskuju. Maailm ei ava end niisama. Sul on vaja lapseliku vaatleja pilku. Pilku, mis saab alguse sisemisest rahust. Sa lihtsalt oled ja vaatad. Kõiges millele pilk peatuma jääb näed sa peegeldust iseendast. Oled osa maailmast ja sellest, mida vaatad. Kõik vestleb sinuga.
Sellisesse seisundisse jõudmiseks on vaja rahu endas. Selleks võta aega ja kõnni. Midagi mõtlemata, midagi soovimata. Sa võid liikuda poe või pargi suunas, liikuda trepist üles. Tee seda täielikult kohal olles. Oma jalgu tunnetades. Unusta selleks hetkeks pood, park, kontor kuhu jõuda. Ole ise enese sammud maailmas.
Sellises sisundis hakkad nägema maailma oma õpetajana. Tulevad uued arusaamised ja mentored. Leia see inimene, lind, loom, kelle sarnane soovid olla. Vast isegi mitte inimene, vaid omadus, mida soovid endas näha. Tunneta oma eeskuju. Taju seda osa oma mentoris, mis laseb tal olla ja sellisena elada. Sa ei pruugi kohe leida endale lõpplahendust, kuid oskad seada esimesi samme. Sa saad liikuma. Hiljem leiad sa edasise tee. Uue väljakutse, mentori.

Sel aastal korraldab vastloodud Koppelmaa külaselts eesotsas Külaseltsi pealikuga minu isikuses vinge jaanitule. Meil on tore tiim, kes juba vastlapäevast alates tegeleb peo organiseerimisega.

See on tõsine pidu tavainimese mõttes. Kõik mis kuulutuses lubatud – Koit Toome, Venno Loosaar jne on kohal.
Võtsin asja ette, et kogukonda liita ja saada kogemus suure ürituse korraldamiseks.

Kes soovib kaugemalt eesti pealt tulla, siis on võimalik saada Pesa talus öömaja. SEE TULEB ERALDI KOKKU LEPPIDA MINUGA.

Kes soovib vaimset ettevõtmist, siis sinu jaoks on 20.-21.06 Pööripäeeva öö.

20.06 õhtul tõsine plaan minna jaaniussi ja sõnajala õit otsima.
18.30-19.00 koguneme Pesa talusse. Paneme lõkke püsti.
19.30 lähme sõnajala õit otsima. Tunnetame ennast metsas. Laseme pööripäeva väe ja sära endasse.
21.30-22.00  tuleme Pesa taluses. Teeme lõkke üles.

Oleme mõtetes, vestleme, mediteerime. Varume lõkkematerjali ja jääme lõkke äärde tukkuma. Kes tahab keerab küüni või aita kerra.
Hommikul teeme umbes 4.00-5.00 ajal aeg silmad lahti. Kuulame linnukontserti, oma südant ja tukume edasi. Tunnetame, kuidas Pööripäev tuleb.
Kella 8.00-9.00 aeg teeme kastese rohu ringi.
Umbes 11.00 aeg lähme rahus laiali.
Kõik ajad on ligikaudsed.

Võta magamisasjad ühes. Taskulamp ka kui ööseks jääd. Nats näksimist kui vajad miskit põske panna. Veepudel. Mõtle ise, mida metsas vajad.

Öö ja päev Pesas läheb maksma 6€

Anna tulekust e-mailiga teada: ralf@hagal.ee

Kui vajad kohale pääsemiseks transporti, anna teada.

See taim, mis su kodus on – oled sa teda kunagi tõeliselt vaadanud…? Oled sa lubanud sellel, peaaegu pereliikmel, kuid samas müstilisel olendil, keda me taimeks kutsume, õpetada endale oma saladusi? Oled sa märganud kui sügavalt rahu täis ta on? Kuidas ta on ümbritsetud muutumatu kohalolu väljaga? Sel hetkel, kui sa saad teadlikuks kuidas taimest õhkub kohalolu ja rahu, saab taimest sinu õpetaja.
— Eckhart Tolle

Viimased kolm nädalat olen kasutanud söögiks koduseid looduse ande. Esimesena hakkasin korjama naate. Kui nad on veel nagu varese varbad, siis puudub neil iseloomulik maitse.
Kuidas korjata.
Kõigepealt tuleta meelde kuidas saada kontakti sind ümbritseva toiduga. Toit on energia ja info allikas. Et mõlemat loodusest-toidust saada tuleb temaga ühises keeles suhelda.
Looduse keel on armastus, tunded, mõtted, taotlus.
Pane käsi kõhule, hinga rahulikult, aeglaselt. Lase argimõtted peast. Lõõgastu ja keskendu sellele kordumatule hetkele, milles viibid. Ütle, et armastad ennast. Selle ütlemise peale läheb keha juba kõrgemasse vibratsiooni. Naerata, tunne, naudid ennast ja seda hetke milles viibid just praegu. Mõtle positiivselt taimest, mida asud korjama, ole tänulik. Ütle, et armastad teda. Tunne, et armastad teda. Nüüd korja, rahulikult, keskendunult.
Kui korjad nii nagu rohiks peenart, saad oma kotti stressis umbrohu. Taimed on täis mürki ja surma mõtteid. Kui suhtled taimega, lood talle eesmärgi. Ta avab end just sulle ja häälestab oma vibratsiooni just sinu lainepikkusele. Oma tänu ja armastusega annad tema elule tähenduse. Teed ta õnnelikuks.
Tuleta meelde oma tegemisi. Kui teed päev otsa mõttetut rutiinset tööd oled õhtuks energiast tühi ja masenduses. Kui sul on eesmärk, siis oled küll veidi väsinud kuid täis energiat ja sära, mida kiirgad kõigele enda ümber. Oled õnnelik.
Sama on ka taimega: räägi talle endast, oma armastusest, soovidest ja anna tema elule eesmärk, tähendus. Saad vastu energia- ja väekanali.
Kui su mistahes söömine on vaid lusikaga kühveldamine, saad kätte paremal juhul sulle vajalikud grammid ja kalorid. Täidad lüngad exceli tabelis ja kõik on justkui korras. Tegelikkuses kuulad justkui vana katkist raadiot, läbi raginate. Muusika, mis sinuni jõuab ei sobi sulle ja on kas liiga kõva või vaikne. Mängib miski vana leierdatud lugu hirmust, vihkamisest ja tüdimusest.
Keskendudes söögile, suheldes sellega läbi oma puhta looja kanali, saad ühenduse enese, taime ja kogu planeedi ühisväljaga. Te kõik hakkate koos looma üksteisele vajalikke vibratsioone ja muudate sellega kogu planeedi olemust. Hetkega muutub toidu kvaliteet ja selle mikrokoostis. Samal ajal jõuab sinuni kogu looduse varjatud sõnum. Info planeedi südamest.
Muusikaga võrreldes oled sa ise valinud endale ansambli, kes mängib sinu lemmiklugu, kogu hingest, koos kogu planeediga. Sina laulad kaasa nii kuis oskad. Siin ja praegu, naudinguga, südamest.
Esialgu on seda raske mõista aga oluline pole palju ja mida sa sööd. Olulisem on kuidas sööd.
Enamus meist näeb välist vormi – sööki, vähestele jõuab kohale, et asi seisab olemise viisis. Suhe toiduga viib su uuele olemise tasandile.
Sama on ujumisega. Esimest korda vette kukkunu tõmbab end pingesse, rapsib ja väsitab. Kui oled saavutanud lõtvuse, suudad vee peal püsida väheste liigutuste ja naudinguga. Sa oled üks uue keskkonnaga, uue olemisega.
Kahjuks sööme enamuses nagu uppujad. Pole ka kedagi, kes õpetaks ujuma.

Nii, et alustasin naatidega, järgmiseks leidsin nõgeseid. Kui nad on harjumatule keelele natuke karmid, siis rulli neid väheke peo vahel. Suru okkakesed maha. Suurepärased on võilille lehed, varred, õied.
Minu paari aasta eest istutatud karulaugud annavad juba piisavat saaki. Olen noppinud ka rabarbereid koos kaselehe suuruste lehtedega. Kõik kõlbab süüa. Ka murulauku ja muid sibulavärke leiab. Kompostis on ise kasvama hakanud tiibeti hiidlauk. Väga hea pehme maitsega.
Maast korjatud asjad võid üle loputada. Värskelt mullast võrsunud lehed on mullased. Vajadusel võidneid veidi hakkida.
Nurmenuku lehed, õied ja varred on suurepärased. Lisan oma söögile ka paju tibusi. Toominga, mustsõstra, tikri, kase pungad, lehed on võrratud.
Maitseks lisan juurde moosi, vahel hapukoort. Valan ka õli oma salati peale. Söön sellist energia pommi pudrukausi täie igal hommikul. Vahel võtan miskit lisaks, vahel piirdun ainult rohelisega.
Ole leidlik. Avasta oma salat või smuuti.
Kui sul pole metsa või aeda, leia koht, kus on loodus. Mõni metsistunud park. Naate, nõgeseid leiad kõikjalt. Tean inimesi, kes on teinud kodu lähedale pargi metsikumasse kohta väikse aia sibulate, küüslaukudega. Taimed kopeerivad istutaja ja hoolitseja inimese energia joonise ja kasvatavad talle vajalikke aineid. Leia võimalus kui soovid.

Sa ei pea midagi tegema, aga ära imesta, et siis ka miski ei muutu.

15.-19.07 Eneseleidmise ERNA 2015

Alustame 15.07, umbes 15.30 ajal. Lõpetame 19.07, lõuna paiku.

Uus info. Retke plaan​.

1. päev – Stardime umbes 15.00​-15.30. Paukjärve autoparklast.​
​K​ohtumine enese ja loodusega. Rahuneme ja laseme linna rütmi endast välja. Meditatsioon.
​
2. päev – ​Stardime 9.00.​​​ Vaatame enesesse. võimleme mediteerime. Öö matk.​ Vabatahtlik osalemine.
Sel ööl läheme liikvele umbes kella ​20.00-21​.00 paiku​​. Võtame magamiskoti ja aluse kaasa. Liigume kuniks on huvi ja jaksu. Hommikuks jõuame ​Paukjärve ​laagrisse tagasi.​ Minimaalne toit, vesi kaasa.​
VÕTA KAASA KOORMAKATE, MILLE ALL ÖÖ VEETA.​ Kes ei osale puhkab sel ööl telgis Paukjärve ääres.

3. päev -​ Stardime 10.00-11.00 ajal.​ ​V​aikus sees ja väljaspool mind. Tegutseme vaikuses minimaalselt ​8​h. Meditatsioon.
Õhtul ​ juturing iseendast ja maailmast.

4. päev – Stardime kella 9.00 aeg. ​Oleme üks tunnetega, mis meid juhivad. Juhime neid.
Öömatk. Liigume metsa 22.00-23.00 aeg. Matkame sisetunde järgi. Leiame energeetiliselt sobiva koha kus puhata, mediteerida. Soovi korral liigume edasi. Võta kaasa koormakate, mille all öö veeta. Umbes kl 20.00 aeg Karin Aameri kontsert, ühislaulmine.​

5. päev – Stardime 9.00-10.00 aeg. ​Energia salvestamine.​ Matkame rabas.​

Igal hommikul või matka ajal​ võimleme ning päeval mediteerime ühiselt.

———–

Seekord paneme baaslaagri üles PAUKJÄRVE ÄÄRDE, nagu eelmisel aastal (vt kaarti transpordi all). Sinna lähedusse saab vajadusel jätta autod. RMK parkla asub telkimiskohast mõned sajad meetrid eemal. Ööbimiskohast suundume iga päev uuele marsruudile. Telgid, toit ja rasked kotid jäävad laagrisse. Kaasa võtame vaid vee ja nats näksimist. Marsruut on sätitud nii, et väsimuse korral saab otseteed laagrisse suunduda. Kõik, kes on osalenud mu paaritunnistel täiskuu matkadel, saavad ka selle retkega hakkama.

Kui tead kedagi pillikat või lauluinimest saada kiri edasi. Anna ka mulle teada.

Sel aastal tuleb laupäeva õhtul  meile esinema ja ühist laulu sättima Karin Aamer
Oma laulu saadab ta kandlega.

Ära loo endale pilte kohutavalt raskest matkast, vaid nauditavast puhkusest, mida oled terve aasta oodanud. Igal hommikul võimleme ühiselt, päeval mediteerime. Õhtul meditatsioon ja/või juturing. Looduses võib alati tulla muudatusi. Kindlasti kanaldavad Harmoonia energia pühitsusega osalejad seda soovijaile.

Retkest endast

Kindlasti on vaikuse päev. Seekord teeme ühe päeva lühikese matka ja öösel pika matka. Seal osalemine vabatahtlik. Võid ka laagris magada.

Retke liikumistempo on jõukohane 5-80aastasele. Olen aidanud organiseerida palverännakut, kus osalesid samas vanuses osavõtjad – matkati, mediteeriti, puhati, oldi üksteisele toeks nii füüsiliselt kui vaimsel otsingul. Ligi 25 km teekonnaga said kõik osalejad hakkama. Minu ema, kes oli siis 79-aastane vana, kommenteeris pärast: „Läbisin teekonna palve jõul, kui vahel mõni kauplustes kolamine võtab võhmale, siis selle retke lõpus tundsin end õnneliku ja värskena. Tundsin et olen astunud sammu ligemale oma lättele“.

Ühiselt positiivses vibratsioonis liikudes, silmas pidades oma eesmärki, paneme end sisemiselt särama. Päevane kilometraaž pole kuigi suur. Mediteerides, harjutusi tehes ja keskendudes oma sisemistele väärtustele, mööduvad kilomeetrid märkamatult. Enamjaolt läbime looduslikult väga kauneid kohti.

Kellel jääb koormusest väheks, leian võimaluse distantsi pikendada ja nautida liikumist öisel ajal. Kõik ei pea selles osalema.

Uus info: Minu varustus

Seljakott, tossud, sandaalid – saapaid pole vaja. Tulen ise sandaalidega.
Kerged matkapüksid millel saab pikad sääred eemaldada.
Soe pikk aluspesu. 1 paari matka või spordisokke. 1p soemaid sokke.
2 alussärki või T-särki, 1 on seljas, 2. kotis.
2 komplekti aluspükse 1 jalas, 2 kotis.
Ujumispüksid või paljas tagumik ujumiseks.
1 soe fliis.
Kilejakk voodriga.
Kerge müts.
Sall või buff – mina ei võta.
Päikeseprillid – mina ei vaja.
Magamiskott.
Magamisalus.
Telk.
Isiklikud hügieenivahendid.
Sääsetõrje – mina ei kasuta.
Päikesekaitsekreem – VÕTA IGAL JUHUL.
Pea- või taskulamp.
Fotoaparaat.
Kell igal juhul vajalik – kokkulepped kohtumiseks.
Suurt kraami hunnikut sa ei vaja. Kohapeal võimalik pesta asju. Soojaga kuivavad asjad seljas kiirelt. Korralikul matkajal on ka kerge higikas juures ja sellest ei tehta numbrit.

Söögi osas pane talupoja tarkus tööle. Miskit võta päevaseks näksimiseks. Hommikuks ning õhtuks pakisupid ja pudrud. Me pole kõrbes –kui nälga jääd saab vajadusel abi ja poes käia. Seda ma küll ei soovita. Pigem kannata nats nälga ja ole teine kord targem.

Võtan kaasa kateloki ja piirituse põleti (tee keetmiseks). Söögiasjad lepime ka täpsemalt omavahel kokku. Eelmine aasta tegime 3-4 korda pannkooke. Tore oleks kaasa võtta midagi üllatavat jagamiseks.

Traditsiooniliselt oleme teinud viimasel õhtul pannkooke. Kui leiad kodust, võta kaasa mõni hea ja/või endatehtud moos. Pannkoogipulber, pannid ja õli on olemas. Viimaseks hommikuks oleme ühiselt teinud ruunidega laetud ja väe-energiaga lõputordi. Kogume kokku kõigi magusa ülejäägid – seega võta kaasa mõni pakk rohkem kui ise sööd küpsist, kommi, pähkleid, jms magusat.

Transport

Tallinnast tulejad kogunevad soovi korral kl 13.30 Peterburi teele Sotka mööblipoe parklasse, et koos sõita.
Tartu poolt tulejad saavad kohalesõiduks Paukjärvele liituda Tallinnast tulejatega ca,14.30 Piibe mnt.-l 2-3km peale Kõrvemaa suusakeskust ja Uusjärve bussipeatust,Paukjärvele suunduva tee otsas.

Paukjärve teeots on 29. kilomeetriposti lähedal: Tartu poolt tulles enne posti ja Tallinna poolt tulles natuke peale posti. Seal on veel viit Paukjärve ja Jussi matkaradade kohta. Tartu poolt tulles on viit matkaradadele koos kaardiga ka 31. kilomeetril, see suunab mujale.

Täpsemad kokkulepped teeme, kes transporti soovib, kes juhendamist vajab, kellel autos vaba ruumi, vahetult enne matka.

Vaata asukohta kaardil:

Vaata kaarti suuremalt

Registreerimine

NB! Ole hea, registreeri end e-maili teel ralf@hagal.ee.

1. Pane kirja kas sul on telk,mitut vaba telgikohta soovid kellegile pakkuda.
2. Kust tuled ja kas vajad transporti.
3. Kust tuled ja mitu vaba kohta autos on.

Registreerimine matkale käib.

TEKKIVAD KÜSIMUSED

Kui keegi soovib transporti Tallinnast, Tartust, Pärnust jne Paukjärve äärde – Ole kena pane oma soov siia lehele – LISA KOMMENTAARI. Kirjuta ka siis kui tuled SAMADEST PAIKADEST TÜHJA AUTOGA JA OLED LAHKELT NÕUS KEDAGI kohale tooma oma kodulinnast. Kirjuta ja küsi kui vajad telki, või on telgis vaba kohta.
Ka muudes küsimustes: söök, varustus, jne, jne küsi siin. Samad asjad huvitavad ka teisi – ma ei pea 10 eraldi kirja saatma. Saate otse omavahel suhelda. Kui on midagi isiklikku võid julgelt ka e-kirja saata.

Retk läbi looduse iseendasse – Eneseleidmise ERNA

Mulle tuleb aina küsimusi matka kohta. Soovitan minimaalset varustust. Suur hulk mööblit kotis näitab raskust mugavusest lahti lasta.

Oma vaimu matkaks ettevalmistamiseks teen järgmist:

1. Mõtisklen, mediteerin leidmaks eesmärki matkale, oma elule (järgmiseks aastaks, 3ks, 5ks aastaks)
2. Mõtlen millest võiks oma elus loobuda, et anda ruumi uuele.
3. Valmistun astuma ilma virisemata sisse uutest ustest, mis sel matkal mulle avanevad tänu mu taotlusele.
4. Hakkan matkal esitama endale uusi küsimusi, mis suunatud minu sisse. Vanad ja tavapärased on suunatud endast välja. Näiteks mitu km on käia laagrini, kas hakkab sadama. Palju pean vett kaasa võtma, kas mobla levi on…

Nende küsimustega sa näitad sisemist tasakaalutust. Sa annad oma jõu ära kellelegi teisele. Selle asemel sisenda ja ütle endale SAAN HAKKAMA. Laagrisse jõuan õigel ajal. Selles mõnusas pundis, kõrgemas vibratsioonis kulgedes olen õigel ajal õiges kohas.

Kui äkitselt väsin on see märk seismajäänud energiate vabanemisest minust. Väsimus möödub ja ma liigun puhtamana edasi. Leian alati koos matkajuhi ja kaaslastega mulle parima lahenduse. Ma võin ka päevaks aja maha võtta ja lasta grupil oma käimisi käia. Ise veedan päeva mõtiskledes ja enesega olles baaslaagri läheduses. Tean, et tegin seda vajadusest mitte mugavusest ja loobumisest.

Uued küsimused elus on suunatud enda sisse, oma sisemisele tarkusele.

1. Kas olen ennast vabaks lasknud või matkab vaid mu keha? Vaim võitleb kuskil eemal.
2. Kas olen enesel loonud uue mugavuspesa, kus raske loota muutustele elus?
3. Millele keskenduda, et leida uued teeotsad elus?
4. Millele mõelda, keskenduda kui peas keerleb – võtaks vihmavarju, ei võtaks. Võtaks soojema magamiskoti või kergema?
5. Kuidas jõuda sisemisse rahusse, kus sinus on kõik vastused? Sa talud külma ja vihma, naudid seda.

Toit jõuab sinuni õigel ajal või sa loobud sellest kuni söögi saabumiseni. Su tühi meel on ühenduses kosmosega ja sa saad märkamatult vastused kõigile oma küsimustele ilma küsimata. Sa tunned ennast loojana iga hingetõmbe ajal. Sa mõistad, et see seisund on sinus kogu aeg. Vali, kas sel kesta või eraldad end sellest lõputu ajude gümnastikaga. Suhtu matka loominguliselt. Kirjuta ka Erna matka kommentaari, kas vajad transporti või saad seda pakkuda.

Lõpetuseks

Vastavalt soovile on võimalus osaleda kogu retkel või üksikute päevade kaupa. Pundiga hilisemaks liitumiseks saad telefoniga juhatust. Panen üles ka kohalesõidu kaardi. Soovi korral annan rajal liikumisel individuaalseid ülesandeid enesega tegelemiseks.

Osalustasu kogu 5 päeva matka eest 30eur.

Kui osaled 1 päeva kaupa on tasu 1 päeva eest 10eur.

Osalejate muljed eelmisest aastast

Vaprate naiste mõtted ERNAlt

Laupäeval oli esimene tõsiselt soe öö minu kandis. Kui hommikul enne kl 5 õue läksin lõi linnu laul mind kõikuma. See oli VÕIMAS. Kõndisin, seisin, kuulasin. Ka eelmised hommikud on laulu kuulda olnud, aga see soojus oli kõik hääled rõkkama pannud. Lisandus konnade laul tiigis. Mahe õhk. Kuuled kuidas rohi kasvab. See on selge rõõm, et elad ja hingad. Tunned kuidas linde kuulates süda kaasa laulab.
Tule metsa. Lase oma keha seda kevade ime kuulama. Ka päikese loojangul on kõikjal linnulaul, aga seda ei anna hommikuse päikesetõusu aegse lauluga võrrelda.

 8.05. Koguneme 19.00 Pesa talu õues. Väike tiir metsas- ca 1,5t. Meditatsioon ja juturing lõkke ääres või aidas. Ööbimine aidas, küünis, kuuse all.

 9.05. hommikul 4.30. äratus.  4.45. metsa. Matk aeglases tempos. Liigume vähe. Kuulame palju. Kuulame linde metsas. Laseme oma südamel koos lindudega laulda. Lõpetame ca 8-9 ajal. Kes soovib tukub aidas, küünis peale matka. Kes soovib läheb koju.

 VARUSTUS

TASKULAMP ÖÖBIJATEL KAASA.
Magamiskotid värgid.

Osavõtu tasu.

Reedene ja lupäeva hommikune matk 6€

Registreeri end aadressil: ralfneemlaid@gmail.com

 Kui transporti kohalesõiduks vajad, anna teada.

 Kohalesõitu näed siit:

http://www.hagal.ee/kontakt/kuidas-kohale-soita/

Kogu elu  kestel me omandame erinevaid oskusi. Õpime lugema, arvutama, kuduma, maalima jne., kuid me ei õpi kauem elama. Taga ajades positsiooni ühiskonnas, raha või naudinguid me kulutame ära oma jõu, koos sellega aga ka tervise, naiivselt arvates, et see on antud meile igaveseks. Ja alles tervist kaotades mõistame selle väärtust. Seepärast me ei hakka ootama, millal tuleb selle probleemi tähtsuse mõistmine, vaid õpime olema terved.

VESI  MEIE  ELUS

Vesi on elu häll. Elu tekkis vees ligi 3 miljardit aastat tagasi.

Miks ja milleks on veele pühendatud nii palju tähelepanu? Aga sellepärast, et vesi on kõige harjumuspärasem aine Maa peal.Ligikaudu 70% Maa pinnast on veega kaetud. Me lihtsalt ei pane seda enam tähele. Planeedil eksisteerib enam kui 5,5 miljonit liiki elusolendeid. Kõik nad joovad üksnes vett.

Inimene on tegelikult hingestatud vesi:
vere koostises on vett 85%,
lihastes 75%,
südames 75%,
ajus 85 %,
kopsudes 86%,
luudes 22 %.
neerudes 85%,

Juba seetõttu vajab keha vett iga päev ja tavatingimustes ei suuda veeta elada mitte kauem kui 6-12 päeva.

Vesi on makrotoitaine ja samas ka universaallahusti.See tähendab, et vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis.Paljude ainete puhul polegi organismis esmatähtis mitte nende lahustumine, vaid hoopiski võime vett sisuda.

Vesikeskkonnas toimub seedumine,imendumine,paljudes kehas toimuvas reaktsioonides on vesi üks lähteainetest.

Vesi loob ka raku sisekeskkonna: ta kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju.. Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest, osaleb normaalse kehatemperatuuri hoidmisel (higistamine) ja aitab välja viia ainevahetuse lõpp-produkte.

Vesi osaleb ka kehavormide säilitamises, kindlustab sileda naha, vesi (pisarad,sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Liigestes leiduv veerikas võie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Ka embrüonaalareng toimub veerikkas keskkonnas.

Maitse tajumine on võimalik vaid vesilahustuval kujul, samuti viiakse sisekõrvas õhuvõnked üle veepõhise lahuse vedelikuvõngeteks.

Tarbitav veehulk sõltub kliimast, east, tööst, terviseseisundist ja  teistest näitajatest.Me kaotame pidevalt vett uriini, väljaheite, hingamise ja higistamisega. Veekadu suureneb soojas kliimas ja füüsilise aktiivsusega. Kõige tähtsam on hoida organismi veetase tasakaalus – kõik, mis kaotatud, tuleb tagasi saada. Normaalse ainevahetuse korral on organismi veebilanss tasakaalus.  Janu tekib inimesel reeglina siis, kui organism ei saa piisavalt vett, vedeliku kadu on suur või kui toiduga on organism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola.Kusjuures janu ei ole esimene signaal veetustumisest, vaid 4-5. Pea 50% haigustest on tingitud vähesest veest

Esmased ilmingud keha veepuudusest ilmnevad juba siis ,kui organism on vee arvelt kaotanud 2-3% kaalust.

Laste, eriti imikute veevajadus on väga suur -100-140 ml vett 1 kilo kehakaalu kohta. Vanuse kasvades veevajadus väheneb.Täiskasvanu vajab ööpäevas 30-35  grammi vett ühe kilogrammi kehamassi kohta. Vanuritel on siiski veevajadus suurem, kuna nende lihased kaotavad kergemini vett. Lisaks sellele on vanematel inimestel janutunnetus nõrgenenud, mis võib panna ohtu nende  tervise.

Põhikogus  veest saadakse toiduga: puu- ja köögiviljadest, suppidest, teest, kohvist, mahladest ja muudest jookidest.. Tavalise segatoidu veesisaldus on ca 60%, sest enamik toiduaineid sisaldavad rohkem kui 50% vett. Umbes 0,35 liitrir vett päevas toodab organism ise.Puhast vett on soovitav tarbida 1 liiter ehk 5 klaasi päevas ja eelistada tuleb maitsestamata vett. Väga tähtis on kinni pidada õigest joogireziimist. Hommikul on vaja juua  mõnevõrra rohkem vett, selleks, et luua organismis vedeliku varu.

Meie eluspüsimise olulisim aine tekitab aga hulgaliselt küsimusi,mis panevad isegi kõige harituma inimese kukalt kratsima. Millist tähendust omavad meie igapäevaelus hiljutised teadusavastused seoses vee molekulstruktuuri, filtrite, pH, ionisaatorite, mineraalide ja palju muuga?

Nende kõikide vett puudutavate küsimuste taga peitub lihtne tõsiasi,et suuremalt osalt meie planeedi veelt on riisutud tema elujõud.  Vesi  ei sisalda enam neid tasakaalustatud koostisosi ja energeetilisi komponente, mis on vajalikud selleks, et ta saaks elu täiel määral toetada. Kui aga veel puuduvad tasakaal ja elujõud, siis ei ole neid ka meil. Paljude tänaste hädade põhjuseks ongi asjaolu, et me ei ole aru saanud, milline on tegelikult meie suhe veega.

Ja siin on see koht, kus teadlaste arvamused lähevad kardinaalselt lahku. Ühed ütlevad, et vett tuleks juua palju rohkem, toidust  saadavat vett ei tohiks üldse päevase veevajaduse rahuldamisel arvesse võtta. Teistel on risti vastupidine arvamus.USA teadlased soovitavad  vett juua lausa 3 liitrit päevas, Jaapani teadlased aga naeravad selle peale.

Vene arst Olga Butakova kirjutab 90-aastasest vanaprouast, kes joob ööpäevas ainult 600 ml vett. Ta tegi sellise triki: heitis selili üle laua, tema jalgu hoiti kinni, et need õhku ei tõuseks. Vanaproua  kallutas end taha kuni puudutas kätega maad ja tõusis taas püsti. Mitte keegi noortest sportlastest ei suutnud järele teha.

Kord läks ta 75-aastasena jala läbi Kara-Kumi kõrbe, kaasas vaid 1 liiter vett. See on ka tõestuseks, et vanus ei ole üldse määrav tegur, et olla terve.

Butakova arvamus on selline, et vett tuleb juua niipalju, et lahustada-lõhustada toit ja välja uhtuda mürgised ainevahetusjäägid.

Kui süüa liha, kala, muna,  pagaritooteid, vürtsikat, teravat, soolast, siis tuleb ka palju juua. Kui aga süüa puu-ja juurvilju, siis vähem.

Kui harrastada lahustoitumist, on ka päevane veekogus väiksem.Taimetoitlased ei vaja samuti 1,5 liitrit vett. Asja eest teist taga pole vaja oma keha ülearu “läbi pesta”, pealegi ei ole magu võimeline töötlema liigset vedelikukogust.Rohke ja ülemäärane vee tarbimine koormab südant ja neerusid.

Inimesel ,kellel on pikemat aega olnud vee puudus, jääb nii õelda veepuuduse häire signaal põlema. See põleb kuni ta väljalülitada. Selleks on vaja soolestik läbi pesta, teha klistiiri veega. Peale klistiiri saab organism aru,et olukord on muutunud. Keha hakkab ka küsimustele õieti vastama.Vahel on vaja klistiiri teha mitmed korrad järjest paari päeva või isegi nädala jooksul. On olukordi ,kus  vaja kasutada ka õli klistiiri tegemiseks.

Mõtle mida teeb sinu signaallamp.

Millist vett juua?

Puhas vesi on maitsetu ,värvusetu, lõhnatu vedelik. Ta on võimeline kristalliseeruma erineva kujuga kristallidena olenevalt vee struktuurist ja kristallisatsioonitsentritest.

Vihmavee struktuur oleneb ilmastikutingimustest ja õhus leidub alati aineosakesi, mis kristallisatsioonitsentriteks sobivad. Looduslik vesi sisaldab  alati lahustunud mineraale ja vahel ka orgaanilisi ühendeid. Destilleeritud vesi on vaba igasugustest lisanditest ja ei moodusta kristallstruktuuri.

Kraanist voolav vesi on kaotanud oma tervistavad omadused. Vee elujõu on riisunud voolamine pikkades,sirgetes torudes, töötlemine veepuhastusjaamas, saasteained. Vee omadusi kahjustavad vahelduvvool,raadiolained, radarikiirgus, mikrolained jne.

Vältida tuleks plastanumate kasutamist vee hoidmiseks, sest plastmaterjalides sisalduvad arvukad toksiinid pääsevad materjali paindumisel ja liikumisel tasapisi vette.

Õnneks saab veele tagasi anda elu, mille tehismaailm on temalt võtnud. Kõigepealt tuleb veele tagasi anda talle omane korrastatud struktuur. Seda aitavad teha kuldlõikelises proportsioonis karahvinid, munakujulised anumad,.Muna kuju loob omaenda energiakeerise. See hoiab energiat liikvel.

Keerist võib tekitada ka käsitsi segades.Sel juhul tuleb liigutada vett mitu minutit mõlemas suunas. Võib segada ka kaheksakujuliste liigutustega, mis veelgi rohkem ergastavad vett.

Lihtne meetod vee struktureerimiseks on tema vahepealne külmutamine. See meetod põhineb vee  omadusel moodustada külmudes puhta jää kristalle. Seejuures vesi temas lahustunud soolade ja kahjulike ainetega jääb väljaspoole kristalle ning vastavalt jääkoguse suurenemisele muutub järjest väiksemamahuliseks ja kontsentreeritumaks “soolveeks”.

Võib valmistada ka ränivett mille joomine parandavat kõikide organsüsteemide tööd. Igal tarvitajal saavat korda just see, mis on valesti (kõrge vererõhk, kõrge veresuhkru sisaldus jne). Kuigi tänapäeva teadus tunnistab, et räni täpne bioloogiline toime ei ole veel lõpuni uuritud.

Kui vesi on struktureeritud  ehk vedelkristalses olekus ,toimetab ta energiat ja informatsiooni edasi palju kiiremini ja moonutusteta. Ta suudab salvestada keerukamaid võnkemustreid. Sellist vett on lihtsam nn.programmeerida. Väärtuslikku infot annavad veele kivid ja vääriskivid (akvamariin must vilgukivi, sinine topaas, `sungiit, teemant), looduse hääled, muusika ,sümbolid, isegi mõtted.

Jaapani teadlane Masaru Emoto on  vett uurinud ligi 20 aastat.Ta  hakkas pildistama külmutatud vee kristalle. Olenevalt sellest, millise päritoluga oli vesi, olid ka kristallid erinevad. Allikavee, jõgede, järvede, rabade ja liustike vee kristallid olid harmoonilised  ja kaunid. Seejärel võttis ta proove veest, mis oli kokku puutunud inimtegevusega. Sageli olid sellise vee kristallid peaaegu olematud, ebaselged.

Edasised katsed näitasid, et veesse tuleb suhtuda hästi, vett on vaja armastada, temaga on vaja rääkida,teda ei tohi mingil juhul sõimata. Veesse tuleb suhtuda lugupidamisega. Ta kuuleb ja tunneb kõike, ta on elav.

Analoogse näite võiks tuua vene tv saatest “Tõepärane, aga uskumatu”.Saatejuht Sergei Drushko võttis jõest vett kahte katseklaasi ja viis need oma stuudiosse.Ühele katseklaasis olevale veele avaldas ta iga päev armastust, teist sõimas mahlaka vene sõimuga. Mõne nädala möödudes oli sõimata saanud vesi rohekas ja haises. Armastusavaldusi kuulanud vesi  aga selge, kirgas.

Isegi väljaütlemata sõnad ning sümbolid võivad jätta veele oma võnkejälje. Veeanumale kleebitud paberitükid armastuse- ja tänusõnadega saavad jagu negatiivsetest vermingutest

Tormid on puhastavad ja jõuduandvad. Nad saadavad Maale ja kõikidele tema asukatele oma eripärast energiat. Maruilma kätte  asetatud vesi haarab selle endasse.

Üks väga kaunis viis veega suhelda on programmeerida teda oma südame tänulikkusega. Veeklaas või –kann tuleb asetada umbes minutiks südame juurde olles samal ajal tänulik vee ja kõigi muude asjade eest, millega elu on meid õnnistanud. Säärase vee joomine aitab säilitada tänulikkuse tunnet.

Kui me kuulame muusikat,siis antakse selle võnked edasi meie kehas olevale veele. Lõpptulemusena jõuavad nad kõikidesse rakkudesse. Kui muusika on rahustav või lõõgastav, siis rahunevad ka rakud.

Kõige täisväärtuslikum on ehtne allikavesi, mida on loodus maa-aluse teekonna jooksul puhastanud, struktureerinud, rikastanud mineraalide ja gaasidega, ergastanud keeriste ja magnetväljadega. Maapinnale  jõudes viimistlevad vett päikesevalgus ja looduse helid.

Sama palju poleemikat kui vee kogus on tekitanud ka aluselise vee joomine.

Meie keha näeb tohutut vaeva, et liigset happelisust neutraliseerida ja siinkohal ongi meie ülesanne oma kehal abiks olla..Kui on piisavalt tahtmist ja motivatsiooni juua aluselist vett,siis on võimalik saavutada positiivseid tulemusi.

Vett saab muuta aluseliseks kasutades sidrunit, laimi või ka kurki.

Jaapanis läbi viidud põhjalikest uuringutest on selgunud, et aluseline vesi on parandanud mitmeid kroonilisi haigusi nagu diabeet, kõrgvererõhutõbi, kõrvetised, halb verevarustus,luuhõrenemine,seedehäired jne. Lisaks aitab aluselise vee joomine taastada vee pH taset suus ja parandada seeläbi hammaste tervist.

Seega võib kokkuvõtteks öelda,et loodusliku aluselise vee joomine on kõige lihtsam moodus oma organismile tuge pakkuda, taastada selle loomilik vastupanuvõime ja saavutada organismis tasakaal, mis muudab inimesed elujõulisemaks.

Kuidas vett tarvitada söömise ajal?

Olga Butakova seisukoht on, et söömise ajal ei tohi juua aluselist vett,vaid vesi peaks olema hapu,näiteks jõhvikaga, pohlaga või mõne muu hapu taimega, mis soodustavad toidu happelist seedumist. Kui söömise ajal juua aluselist vett, siis lahjendame oma maomahla. Aluselist vett võib juua enne sööki.,kui maos midagi ei ole.

Parimad on 3 moodust: juua 2 tundi peale sööki, kuni söömiseni  või tarbida väga vedelat toitu.

Kui inimene tunneb, et ta peaks midagi toidu kõrvale rüüpama, siis ta organism on tugevalt veetustunud.

Miks ma kõigest sellest kirjutan?

Me oleme pidevates igapäevaaskeldustes, kuid peab saabuma ometi see tund, et peatuda ja kirjutada enda jaoks üles, kuidas elada Kuigi see on päris keeruline. Teoorias oleme kõik tugevad, aga praktikas?

Probleem on selles, et ma olen see inimene, kes ei suutnud vett juua. Paar klaasi päeva jooksul oli juba suur saavutus. Ja kui tagasi vaadata, siis polnud mitte harvad need päevad, kus ma üle paari lonksu vett ei joonudki, vesi lihtsalt ei maitsenud mulle. Põhjus oli ilmselt selles, et kohtades,kus ma elasin, oli vesi väga halva kvaliteediga, väga rauarikas. Sellist vett tuli lasta seista ja siis keeta. Keedetud vesi on teadagi, millise maitsega.

Üks põhjus oli ka selles, et tihtipeale olid silmad hommikul turses. Pidasin seda haiguslikuks nähuks. Ja alles hiljuti (üllatus-üllatus!) sain teada, et tursete põhjuseks võib olla vähene veetarbimine.

Selleks, et vett  regulaarselt jooma hakata , oli vaja väikest ehmatust. Nimelt oli mul võimalus lasta uurida oma organismi, et teha kindlaks, milliseid aineid on vähe või üldse puudu.Olin valmis selleks, et mulle loetakse ette pool Mendelejevi tabelit. Väga suur üllatus oli see,et puudu  oli ainult VEEST. Pani tõsiselt mõtlema!

Ja vett ma hakkasin jooma! Algul vastumeelselt,eriti hommikune klaasitäis oli kõige ebameeldivam, edasi läks juba lihtsamalt. Kolme kuu möödudes (jõin iga päev 1-1,5 liitrit vett) oli mul taas võimalus anda analüüsid ja saada selgust oma organismi olukorrast. Kõik oli kõige paremas korras!

Nüüd ei teki mul mõtetki, et päev mööduks ilma veeta. Hommikul peale ärkamist klaasitäis vett,maitseks veidike sidrunit, peale hommikukohvi taas klaas vett. Ja seejärel jätan ma järgneva oma keha hooleks –ta teab täpselt, millal  ja kui palju vett tuleb juua. Keha ei  vea mind alt!

Me oleme jõudnud Vee ajastusse ja suudame seetõttu ka aru saada, et vesi on meie kaaslane elus, kelleta me läbi ei saa, kellest peame lugu ja keda me armastame.

Kui me ujume meres, järves  või jões, kui me oleme dushi all saatkem veele armastust.

Avaldame oma armastust ka sellega, et kleebime veeanumatele või –torustikele sildid armastavate sõnadega. Võib kasutada ka ruunikive.

Meil kõigil on võimalus leida oma vahendid ja teed, kuidas anda veele mõista, et ta on meie elu  VÕTI!

Julgelt edasi!

Mitte miski ei käi meil üle jõu. Ainsad piirid seab meie praegune eneseteadvus.

(Theodore Rozak)

.

Andmine ja saamine on osa Universumi energia loomulikust ringkäigust. Universumis pole midagi muutumatut, kõik on pidevas liikumises, kõik on pidevas vastastikuses mõjutamises, hoomame me seda igapäevaelus või mitte. Et inimese keha ja meel ning Universum on pidevas ja dünaamilises vastastikuses suhtes, siis on energia peatamine nagu verevoolu peatamine. Kui verevool peatub, hakkab veri tarduma, kalgenduma ja kämpuma. Seepärast tulebki hoida kõiki energia ringkäigu osi alatises töökorras, et liikumine ei katkeks. Seepärast peadki andma ja võtma vastu, sest see on osa Universumi energia ringkäigust.

Raha. Käsitleme siin raha kui eluenergia sümbolit, mida vahetame ning kasutame Universumi teenimiseks. See, et eluenergia peab olema pidevas ringluses on kerge mõista. Aga et äsja ütlesime, et raha sümboliseerib eluenergiat, siis järelikult ka raha peab olema pidevas ringlemises. Kui inimene peatab raha ringlemise, sest tal on soov hoida raha enda juures ja seda koguda, siis sellega ta peatab ka raha edaspidise tuleku oma ellu. Et hoida energiat meie juurde tulemas, peame hoidma teda ringluses. Nii ka raha peab olema lakkamatus ringluses, muidu hakkab ta „tarduma“ ja lämmatab omaenda elujõu. Seega raha saades tuleb seda ka välja anda, tagada ringlus.

Suhe. Iga suhe on andmise ja võtmise suhe. Andmise ja võtmise kaudu on meil võimalus rikastada elu iseenda ja teiste jaoks. Andmine puhtast südamest ehk jagamine ja kinkimine, mis on ajendatud andmisrõõmust, aitab meil meenutada endale ja teistele, et meis on tohutu vägi muuta elu siin planeedil igal hetkel elamisväärsemaks. Mida rohkem annad, seda rohkem saad, sest sa hoiad nii Universumi külluse ringlemas oma elus. Kõik väärtuslik mitmekordistub, kui seda antakse. Loeb see, kuidas antakse. Andmine puhtast südamest on imeline kingitus nii andjale kui saajale, sest nii ei pea saaja mõtlema, mida temalt vastu tahetakse ja energia saab takistuseta ringelda. Andmine ja saamine lasevad meil tunda endid osalisena elu imelisest ringkäigust, kus Päike kingib oma soojust ja valgust taimedele, taimed jagavad oma ande inimste ja loomadega ja need panevad selle uuesti ringlusse nii, et osa saab ka meie planeet ja kogu Universum.

Õppigem siis rõõmu tundma siirast andmisest ning õppigem antut vastu võtma tänutunde ja rõõmuga. Andmis- ja saamisrõõm sulagu ühte.
Andmine tegelikkuses on väga lihtsa mustriga: anna teistele seda, mida isegi soovid. Tahad rõõmu, anna teistele rõõmu; tahad armastust, õpi andma armastust; tahad tähelepanu, kingi teistele tähelepanu; tahad materiaalset küllust, aita teistel saavutada materiaalne küllus. Kõige kergem viis saada seda, mida tahad on see, kui aitad teistel saada, mida nemad tahavad. Juba ainuüksi andmismõttel on jõud.

Andmine võib toimuda ka näiteks nii, et kehtestad endale reegli, et iga kord, kui puutud kellegagi kokku, annad talle midagi. See ei pea olema materiaalne asi, võib olla lill, kompliment, naeratus, palve. Andmise mittemateriaalsed vormid on väga võimsad energia kandjad. Kohtudes kellegagi võid vaikselt teda õnnistada soovides talle õnne ja rõõmu.

Saamine. Võta tänulikult vastu kõik annid, mida elu sulle pakub. Looduse annid: päikesevalgus, linnulaul, lume puhas valge värv jne. Teistelt inimestelt tulevad annid: kingitus, raha, hea sõna, tähelepanuavaldus, palve jne.

Huvitaval kombel ei ole vastu võtmine aga sugugi lihtne asi inimestele. Sageli kohtab reaktsiooni, et oh ei, mul pole seda vaja, ma saan ise ka hakkama. Eks mingi aeg saadki, aga sellise keeldumisaga katkestad sa energia ringluse ja mõne aja pärast ei üritagi keegi sulle enam midagi anda. Väga palju olen seda kohanud vanade inimeste juures, oma emagi teatas varem ikka, et ära too mulle midagi, saan ju veel ise poodi. Jah, veel saab, aga varsti? Mis siis varsti saab, sest iga selline ära ütlemine võttis minult tükikese aitamise soovist vähemaks. Ja kuidagi õnnetuks tegi, kui mu puhtast südamest tulev andmisrõõm nulliti. Pean aga siinkohal ära märkima seda, et ema on viimasel ajal õige pisut muutunud. Käib küll ise veel poes, aga minu külakosti peale pole protesti valangut ka enam tulnud. Loodan arvata, et ehk tuleb see sellest, et olen viimastel kuudel teinud talle HE laadimise seansse! Igal juhul tema maailmakäsitlus on õige tiba muutunud loomulikumaks.

Minu jaoks on väga tähtis andmise-saamise vorm armastuse energia saatmine inimestele. Kui saadad kellelegi armastuse energiat, võid kindel olla, et saad vastu meeldiva kogemuse selle inimesega seonduvalt. Enda elu paremaks sujumiseks tee väike eneseületus ja saada armastuse energiat ka neile inimestele, kelle peale oled „kihvatanud“ või kes sinu arvates on päris korraliku jamaga hakkama saanud. See on tegelikult väga väike asi, aga mõnikord ei tule selle pealegi, et just sellise nurga alt võiks läheneda „kurikaelale“. Tagasi saamine, mis sellisele andmisele järgneb, on alati olnud nagu ime. Näiteid on siiakohta palju tuua: saada armastuse energiat äsja sinust „üle sõita“ üritanud kolleegile; sind igal kohtumisel totaalse virisemise ja negatiivse infovooga (, mida ta hangib meediast) üle valav naabrimemm; sind ja sinu muret ignoreeriv ametnik, kelle kaasabil püüad näiteks prügiveokorraldust mõistlikumaks organiseerida. Kui ületad endas selle pisikese tõrke ja saadad enda poolt armastuse energia teele sellele inimesele, siis tulemused üllatavad sind kindlasti: kolleeg arvestab sinuga järgmise projekti arutelul 100%; viriseva vanatädiga õnnestub sul järgmisel kohtumisel negatiivseid teemasid vaevata vältida ning kui saadad talle veel edaspidigi energiat, ei tule tal virisemine sinuga kohtumisel enam meeldegi; ning ametnik tutvustab sulle hoopis uut seadusenüanssi, mida sa ei teadnud ning millest sul on oma asja ajamisel palju kasu.

Mida kauem oled Harmoonia Energia teel käinud, seda lihtsamalt sul armastuse energia saatmine välja kukub. Sa ju ei mõtle siis enam, et see või teine inimene ei vääri seda. Sa ju tead, et sa ei anna hinnanguid kellegi kohta, kas ja mida keegi väärib. Sa lihtsalt annad maailmale omalt poolt juurde armastuse energiat ning saad vastu oma elu sujuvama kulgemise.

Asja andmine on väike andmine. Armastuse andmine on suur andmine. Andeks andmine on kõige väärtuslikum andmine.
Ma olen haige: kerge palavik, nina tilgub nagu mahlakask, köha kraabib seestpoolt. Võiks ju öelda, et kevadine muutlik ilm, tuul tõmbas läbi. Ei tea, ise ma ei mõtle ammu enam niimoodi. Tuleb meelde tuletada, mis minu sees on viimastel aegadel toimunud, kas olen kellegagi ebaõiglaselt käitunud, ilmselt kellegi suhtes olen jälle mingi hinnangu andnud. Suund on teada, aga konkreetseks tegutsemiseks veel ei lähe, ilmselt pole haigus veel piisavalt häiriv. Aga siis tuleb tõsine sisemust raputav köhahoog. Piinlik hakkab enda ees: ma ju tean, mida teha ja ikka veel ei tee. Hakkan enda mõtete ja suhtumiste revideerimisega peale. Kohtusin eile oma kunagise partneriga ja viskasin talle nina peale, et ta ei tööta endaga piisavalt. Mis õigusega? Palun andeks. Annan endale andeks, et nii tegin ja palun oma kehalt andeks, et talle sellise käitumisega halba tegin. Teen mitu korda. Tuleb mõte, et vaatan veel enda sees ringi, mis ma veel olen korda saatnud. Meenubki: jälle hinnangu andmine kolleegi suhtes, mitte, et välja oleksin öelnud, aga mõtlesin küll. Ja veel teisegi suhtes. Palun andeks. Nii korduvalt. Läheb lahedamaks. Laen endale Harmoonia Energiat. Suigatan. Ärgates ninaga korras, köhahood harvad, imelik, et väike palavik püsib. Kaevan veel enda sees, küll ma jagu saan. Ja ma olen isegi õnnelik, et mu keha andis mulle signaali, et taaka on piisavalt kogutud, nüüd tee korrektuurid. Ja ma olen tänulik, et oskan märgata neid signaale ning ei torma esimese asjana ravimikapi poole, vaid hakkan tegelema oma mõtete ja suhtumiste muutmisega.

Andeks andmine inimesele, kes on sinu suhtes halvasti käitunud. Lihtne reegel: anna talle andeks oma sisimas. See võib vahel olla paras eneseületus. Selliseid olukordi on meil kõigil ilmselt hästi palju ette tulnud. Lihtsam on vist isegi siis, kui tegemist on sulle kaugema inimesega, näiteks ülemus töö juurest või lihtsalt mõni tuttav. Annad andeks ja kergus hinges taastatud. Edasised suhted temaga ka normaalsed. Aga kui sama asi on toimunud su lähedase inimesega, elukaaslasega näiteks, siis tundub keeruline olema, sest mängu tulevad ju me enda ootused selle inimese suhte. Oleme eeldanud, et tema mõistab meid ju täielikult. Aga eelduste seadmine teise inimese suhtes – seda ei tohiks olla, iga inimene on omaette indiviid, meil ei ole mingit õigust seda teha. Olles ka lähisuhtes ei näe ju teine inimene sinu sisse. Ta võtab ette, midagi sellist, mis sulle kohe üldse ei meeldi. Kohe kihvatab sees, aga mõtle hetk rahulikult, kust ta sai teada, et sulle on see vastuvõetamatu. Anna talle andeks, et ta nii tegi. Su enda meelerahu taastub ja tavaliselt ilmnevad ka mingid sellised asjaolud, mis aitavad ka temal aru saada, et miski läks tema käitumises valesti ja ta arvastab sellega edaspidi. Lihtne, aga samas nii raske.

Raske on ka siis, kui suhe on lõppenuks kuulutatud. Saad mõistusega aru, et nii on mõlemale poolele parem, aga raske on, ängistav on. Hakka andeks andma, endale, partnerile. Algul on keeruline, aga see aitab endal asju selgemaks mõelda. See aitab edasi minna. Sa raputad nii mustad toonid maha, kusagilt praost saab hakata valgusekiir sisse piiluma.

Ma arvan, et me saame teha ka laiendusi mõistele andmine. Näiteks iseenda mugavustsoonist välja viimine on ka teatud mõttes andmine. Sa avad ennast muutusteks, sa annad võimaluse universumi jõududel tulla sulle appi ja saad vastu võtta nende kingituse. See mugavustsoonist väljumine võib olla näiteks mingi riski võtmine. Sa teed otsuse, kuigi sa ei ole päris kindel, kas tuled toime, aga kui oled selle vastu võtnud heal eesmärgil, kindla taotlusega, saad kindlasti peagi osa universumi jõudude kingitusest, millest varem unistadagi ei osanud.

Andmine ja saamine, kõigis elus ettetulevas mimekügsuses, on lihtne ja loomulik nagu energia ringkäik ning raske ja keeruline nagu inimloomus. Ma olen tänulik, et mõistan nüüd isegi antud teemat paremini…

Autor: Aivi

Kui lähen õhtul kohtuma kellegiga,
kellest hoolin on mul juba hommikust hea.
Kui lähen kohtuma iseendaga, muutub see hea millekski eriliseks.
Algul ma ei teadnud, mis see on. Nüüd tean. See on armastus.

Üks mu poegadest on koolivaheajal Eestis. Tuleb täna Pesa tallu mind vaatama. Jalutan talle Saku poole vastu. Mul on juba hommikust peale hea. Kohtume Üksnurme mõisa lähistel väljadel.
Päike on värvinud taeva roosakaks. Liigume metsaveeres ja naudime loojangut. Linnud laulavad, õhtune rahu saabub maale. Kui oleme ületanud purde Keila jõel, teen ettepaneku minna kopraid vaatama.

Poeg uurib, kas nad on siis sul kettis kuskil. Ei ole, aga me kohtume igal õhtul päikeseloojangul. See on säuke mõnus moment. Loodus sees- ja väljaspool mind saavad kokku. Kobras ühendab nad. On hea põhjus iseendaga kohtuda. Temas olev ürgloodus aitab mul leida endas see hoob, mis ühendab mind kogu planeediga. Saab ka teisiti. Aga see igaõhtune loojang, linnulaul ja jõgi on nii mõnus. National Geographic suurel ekraanil. 100% 7D elamus kõigi lõhnade, niiskuse, jaheduse, vihma ja krudinaga jalge all. Sellise lavastuse eest makstakse suuri summasi. Minul piisab vaid toast lahkuda. Piisab soovist ja mulle antakse. Ja nii päevast päeva.

Istume pingiks sätitud palgijupil. Pimeneb. Jõgi vuliseb. Niisamagi on mõnus istuda ja juttu puhuda. Pardid lendavad lärmakalt üle. Üks isane ajab konkurenti oma mõisast minema. Kõrgemal sõuavad haned. Taevas on roosakas helendus. Väga mõnus on istuda. Juured kasvavad alla. Oleme üks selle hetke, metsa, jõega. Keha kõigub vaikselt planeedi rütmis.

Kauguses tekib jõele väike virvendus. Veest on näha pea. Kobras ujub meie suunas. Poeg ei näe. Ta uurib, pingutab nägemist. Ei midagi.

Kui Kolumbuse laevad Ameerikasse jõudsid, siis kohalikud ranniku elanikud ei märganud nende veesõidukeid. Kaldal toimus tavapärane tegevus. Levad olid liialt suured. Midagi niisugust ei saanud vee peal olla. See ületas tavateadvuse piirid, kohalike aju ja taju ei võtnud seda omaks. Kohalikud nõiad, avarama teadvusega inimesed, ei näinud samuti laevu. Nad märkasid aga erinevust kaldasse jõudvates lainetes. Kalda lähedased laevad muutsid lainete rütmi. Vesi käitus kuidagi teisiti. Miski pidi seda lainete korrapära muutma. Kui teadmamehed hakkasid uurima, mis põhjustab muutust lainetuses, avastasid nad lõpuks laevad. Liialt suured, et olla tõsi. Kui nüüd teadmamehed seletasid avastusest oma rahvale, juhtisid tähelepanu lainetele, kirjeldasid laevu, siis hakkasid ka ülejäänud indiaanlased neid nägema. Nägijad olid muutnud oma avarama vaatega ülejäänute teadvust. Uus maailm jõudis kõigini.

Kirjeldan vee virvendust vasakus kaldas. Justkui kolmnurkne lehtrikujuline virvendus liigub meie poole. Vahepeal suundub see vastaskaldasse. Veel hetk ja me näeme seda mõlemad. Oleme pojaga liitnud oma teadvused ja tajume ühiselt meie ees laiuvat maailma. See on mõnus. Olen justkui kellegi kinno kaasa võtnud. Vaatame üksteisele otsa. Naudime kobrast, maailma, üksteist ja iseennast selles hetkes. Imes.

Vahepeal hakkab kobras õhtustama. Mõnusat krõmpsutamist on vaikses hämaruses kaugele kuulda. Sosistan pojale. Kujutame ette, kuidas me istume pidulaua ääres. Parim toit on laual. Laua ääres on neli tooli. Istume seal kahekesi sinuga. Teiselpool lauda on kobras ja laua otsas meie kõigi looja. Mis on laual, pole tähtis. See on alati parim kui sööme armastusega. Mälume kõik koos oma sööki. Oleme selle mõttes õnnistanud. Tunnetame selles olevat päikese naeru ja vee jõudu. Tajume tuule väge ja külma puudutust. Sööme austusega. Mateeria osa igas toidus on kaduvväike. Vast 1%. Pühendumusega süües jõuame toidu tuumani. Selle vägi saab meie omaks. Tajume kuidas energia jõuab meie makku. Tajume kuidas see lainetene kandub kehasse, iga rakuni, iga organini. Rahu on meis, minus ja maa peal. Tunnetan hingamist. Naudin ennast ja üksolemist loodusega. Tunnen, midagi väga erilist. Olen kokku saanud endaga. Armastusega.

Kobras on lõpetanud õhtustamise. Meie ka. Tõuseme ning jalutame maja poole. Arutame milliseid laevu meie oma elus ei märka. Mis on need hiigelsuured valdkonnad, liialt avarad, et nad oma ellu lasta. Liialt erinevad, et vastu võtta. Kus ootab see teadmamees, kes märkab ja avab meie silmad. Millal oleme valmis laskma ärataja oma ellu. Kui oleme valmis, siis on olemas ka ärataja.

Vestle sisemise teejuhiga

Tee nii. 

Heida pikali või istu mugavalt. Pane käsi kõhule ja hinga sügavalt ning pikalt. Lõõgastu. Ole selles hetkes, naerata endale ja maailmale. Mine mõttes oma lemmikkohta looduses. Võid ka minna sinna, kuhu keha lihtsalt kutsub sind.
Kujuta ette, et hingad endasse valgust. Tunne kuidas soojus ja päike jõuavad sinu kehasse. Jõua endasse, lõppjaama, saa kokku endaga. Taju kuidas kehasse tuleb eriliselt hea tunne. See on armastus.
Kui oled koos endaga, võid kujuta ette sõpra või kedagi inimest kelles on rahu ja tasakaal. Esita talle küsimusi. Mõtle mida ta vastaks sulle. Ole vaikuses ja oota. Võta aega. Sa oled infovoos, mis toob sinuni kõik teadmised. Loo selles seisundis suur pilt eelseisvast elust.
Küsida võid ka konkreetseid küsimusi, millele hetkel vajad vastuseid. Oota. Vastused tulevad.
Tegele nii vaid enda küsimustega. Ära uuri lapse, mehe, töökaaslase teemasi. Kui nad on küpsed, siis nad tegelevad sellega ise. Kui nad ei tegele, siis vajad sina kannatust, et neid oodata järgi.
Sa ei saa vastuseid naabri probleemile.
Enne küsimist mõtle, kas see on ikkagi sinu väljakutse, või tegeled hetkel pigem võõraste muredega. Nii viid ennast ja ka võõra tupikusse.
Ainult oma väljakutsete ja küsimustega tegeldes aitad ka muud maailma.

Looge aegajalt väike distants enda ja oma kaaslaste vahele. Pühendage aega isikliku ruumi jaoks ja minge sügavale endasse, kaevuge sügavamale. Te olete ookean. Sügaval teie sees on nii palju rikkust, nii palju ilu.
— Sri Sri Ravi Shankar